Ükski kivi ei tõuse tõstmata
Aeg on jõudnud sinnamaale, mil tõuseb päevakorrale linnade ja maa-asulate heakorrastus. Rajooni keskus tähistab järgmisel aastal oma asutamise 750. aastapäeva. Oleks meeldiv, kui juubelit pühitsetaks puhtas kuues. Rajooni täitevkomitee istungil olidki päevakorras heakorraprobleemid. Millest alustada? Kõigepealt sellest, et meie linnad ja maa-asulad on mustad ning räpased. Rajooni keskus eriti. Hästi torkab see silma isehakanud rakverlastele. Põlisasukad on korratusega nagu harjunud ja peavad seda loomulikukski. Küllap johtub niisugusest suhtumisest ka kord. Nurisejaid lagunenud kõnniteede ja tarade, vedamata lume ja prahi, tänavatele kogunenud killustiku, kivisöe jms. üle jätkub. Tuletame aga auväärt linnakodanikele meelde, et kaks kolmandikku linna alast kuulub eravaldusse või siis asutustele-ettevõtetele. Kes peaks remontima eramajaesise kõnnitee, suvel pesema ja kastma asutuse-ettevõtte maa-alaga piirneva sõidutee? Seadus ütleb, et omanik. Kui ta nõutut ei täida, peaks, just nimelt peaks, järgnema karistus trahvi näol. Siiani on kõiki tänavate, kõnniteede jm. ekspluatatsiooniga seoses olevaid töid teinud kommunaalettevõtete kombinaat tasuta. Muidugi nii hästi-halvasti, kui jõud ja võimalused lubavad. Sellisele riigi raha raiskamisele tuleb lõpp. Ekspluatatsioonikulusid (tehtud tööde piires) hakkavad kompenseerima maakasutajad. Aukudest, prahist, ehitusplatsidelt kantud mudast jm. tänavail on räägitud ja räägitakse ka edaspidi.
/nginx/o/2012/11/15/1434852t1he61d.jpg)
/nginx/o/2025/03/14/16714430t1h7dff.jpg)