Vaade: kohalik muusika on meie kõigi asi – teeme Virumaa Suvesaundi koos!

Eva Samolberg. Foto: Ain Liiva

Sel kevadel sai viis aastat koroonapandeemia algusest. Viis aastat tagasi sulges tundmatu ja hirmu tekitav viirus inimesed kodudesse. Õnnelikud olid need, kes said suuremate takistusteta jätkata töötamist kodus, vähem vedas aga neil, kelle töö ja sissetulek sõltusid teistest inimestest, suhtlemisest, oma loomingu tutvustamisest.

Tol ajal valminud muusika ja muu looming võis jääda suuresti sahtlisse tolmu koguma, sest esinemisvõimalused olid piiratud, live-ülesastumisi korraldada ei tohtinud ja loomeinimesi tabas väljundikriis. Nii me tulimegi viis aastat tagasi Virumaa Teatajas mõttele korraldada regionaalne muusikakonkurss Virumaa Suvesaund, et muusikutel oleks mingigi põhjus oma looming lõpuni viimistleda ning konkursile saata.

Nüüdseks on pandeemia vaid üks halb absurdimaiguline unenägu. Virumaa Suvesaund aga leiab jätkuvalt aset ning viies toimumiskord on miski, mille puhul võime rääkida juba traditsioonist, jätkusuutlikkusest.

Jah, Virumaa Teataja on ajaleht ja igal aastal küsitakse minult, miks me korraldame muusikakonkurssi. Igal aastal on minu vastus aga täpselt sama – miks mitte? Kes siis veel peaks korraldama kui mitte kohalik meediaväljaanne, sest meie saame pakkuda noortele muusikutele platvormi, neid innustada ja anda tuult tiibadesse erinevate koostöövõimaluste kaudu.

Hea läänevirulane! Mis siis, et pandeemiat enam ei ole, kohalike muusikute ja noorte tegijate toetamine on meie kõigi ühine asi. Paneme seljad kokku ja oleme heas mõttes kolkapatrioodid. Toome nende hitid kuuldavale, ning kes teab, ehk on Eesti tulevane Eurovisioni võitja just kuskil siin Kadrinas või Tapal, Kundas, Rakveres, Haljalas või Rakkes nokitsemas oma muusikapala kallal. Aga ta vajaks seda viimast tõuget, et enesekindlust juurde saada. Anname talle selle!