Eesti sai esimese soomusmanöövri laskevälja

Eesti sai esimese soomusmanöövri laskevälja. Foto: RKIK/Kermo Pastarus

Eile avati Scoutspataljoni lahinglaskmistega kaitseväe keskpolügoonil soomusmanöövri laskeväli, mis võimaldab jalaväel igas suunas väljaõpet teha, sealhulgas tankide ja teiste relvadega lahinglaskmist harjutada. Soomusmanöövri laskevälja töid rahastati NATO julgeolekuinvesteeringute programmi väljaõppetaristu paketist. 

Varem harjutasid üksused Adaži soomusmanöövri laskeväljal Lätis. "Kuna seal harjutasid ka liitlased ja pidevate broneeringute tõttu oli raske harjutamiseks vaba aega leida, otsustasime Eestisse oma soomusmanöövri laskevälja ehitada. Tänu liitlaste ja soomuskooli endise ülema soovitustele saime kaasaegse laskevälja, mis vastab ka liitlaste väljaõppe nõuetele," ütles riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru.

"Scoutspataljon peab olema vastasest mitu korda parem, et tagada edu lahinguväljal. Hea väljaõpe ja head väljaõppevõimalused loovad selleks eeldused. Soomusmanöövri laskeväli annab paremad võimalused meie väljaõppe taset hoida ja saada veelgi paremaks, kuna uuel laskeväljal saame viia läbi erineva keerukuse astmega lahinglaskmisi," rääkis Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Ranno Raudsik.

Uuel laskeväljal saavad väljaõpet jalaväeüksused ja saab õpet tankide, liikursuurtükkide, jalaväelahingumasinate ja soomustransportööridega. Alal asub neli kirde-edelasuunalist tankiteed ning laskevälja esimesele 1,5 kilomeetrile on rajatud betoonist laskepositsioonid. RKIK harjutusväljade haldusjuht Siim Pikkur selgitas, et laskepositsioonid ja sihtmärkide paigutamise asukohad on ehitatud liitlaste nõuetele vastavalt ning võimaldavad paindlikku harjutamist.

Ülejäänud alal on betoneeritud ja pinnasega kaetud sihtmärgipositsioonid tõusvate sihtmärkidega. Pikkuri sõnul on sihtmärke võimalik asetada vastavalt sellele, kuidas harjutuse läbiviija soovib vastast kuvada. Samuti on alal liikuvad sihtmärgid (300 ja 350 m), et harjutada liikuva objekti, näiteks tanki, tabamist.

Soomusmanöövri laskevälja põhjaossa on rajatud merekonteineritest vaatlustorn harjutuste jälgimiseks ja tulejuhtimiseks. Konteinerid on kergesti teisaldatavad, lennukitelt hästi tuvastavad ning vastavad soojusisolatsiooni ja energiasäästlikkuse nõuetele.

Laskevälja ehitanud Tariston AS-i ehitusvaldkonna juhi Aleksander Lemberi sõnul on ettevõte olnud seotud keskpolügooni mitme arendusprojektiga alates 2008. aastast. "Soomusmanöövri laskevälja rajamine oli nendest projektidest seni kõige suurem ning mul on hea meel, et koostöös saime selle väljakutsega kenasti hakkama," ütles Lember.

Soomusmanöövri laskevälja töid rahastati NATO julgeolekuinvesteeringute programmi väljaõppetaristu paketist.

NATO julgeolekuinvesteeringute programmi (NATO Security Investment Programme – NSIP) kaudu arendatakse taristut, mis on vajalik alliansi sõjaliste eesmärkide täitmiseks. Varem on NSIP programmi toel renoveeritud Ämari lennubaasi, rahastatud NATO staabielemendi taristut ja ehitatud Tapale komplekteerimisala koos linnakusisese rasketehnikateega. Praegu on töös ka NATO küberharjutusvälja arendus ning Miinisadama kaide ja lainemurdja projekteerimine ja ehitus.