Raamatukogude osatähtsus kasvab
Raamatukogutöötajate nõupidamisel tehti kokkuvõte möödunud aasta tööst. Aruannete põhjal koostatud ettekannetes analüüsisid tehtut Rakvere Keskraamatukogu peametoodik Hilja Steinburg ja metoodik Ella Vahtra. 1974. aastal laenutasid rajooni raamatukogud 20 819 lugejale 461 957 raamatut. 44 raamatukogu fondid sisaldasid 403 539 trükist. Kasvasid kõik arvulised põhinäidud: lugejate ja laenutuste arv, raamatuürituste hulk. Edasiminek oli eelkõige külaraamatukogudes. Keskraamatukogus ja selle harukogudes suurenes ainult lugejate arv. Kirjanduse ringlus oli 1,1. Maaelanikest kasutas raamatukogude teenuseid 37,5%. Kõige paremini propageeris raamatukogu H. Lehtmets Lahust. Kohalikus kogus luges aasta lõpuks 65,5% ümberkaudsest rahvast. Kogu juhataja viib kirjanduse koju vanadele ja haigetele. Teda abistavad ka aktivistid. Mittestatsionaarsete teenindusvormide laiendamisele aitas kaasa rändkogude ja laenutuspunktide vabariiklik ülevaatus. Paremad olid rajoonis Kadrina raamatukogu Hulja laenutuspunkt, Roela kogu Rasivere rändkogu ja Väike-Maarja haruraamatukogu Koonu rändkogu. Süsteemis lugeja-raamat-raamatukoguhoidja on lõppeesmärk niisuguse lugeja kasvatamine, kes teadlikult valib endale ühe või teise trükise. Kui kriminaalromaaniga kogusse meelitatud lugeja hakkab huviga lugema tõsisemat romaani, siis on see juba saavutus. Raamatuüritusi korraldati 3010. Raamatupropaganda vormide abil propageeriti kõiki kirjandusliike, eelkõige ühiskondlik-poliitilist kirjandust.
/nginx/o/2012/11/15/1434852t1he61d.jpg)
/nginx/o/2025/03/21/16728625t1h4ede.jpg)