Repliik: kevad koputab uksele

Kirke Jäetma. Foto: Ain Liiva

Kätte on jõudnud aeg, mil enam ei olegi õhtuti juba kella nelja paiku kottpime, vaid nautida saab sumedaid kevadõhtuid.

Talve meenutuseks on väljas veel mõned lumemütsid, mida kaunistab kiviklibu. Nädalavahetusel kostitas meid D-vitamiini annusega päikesepaiste, mis tõi õue ilmanautlejatest jalutajad ja ka esimesed grillijad, kes hooaja avasid. Lisaks ilmutas end mulle siil, kes andis märku, et talveuinak on lõppenud ning aeg tegudele asuda. Samuti tervitab kevad meid heliseva veevulinaga, mis on just kui kellukeste tilin.

Ühte asja ma veel ootan – vihma. Siis on tehtud justkui puhastus ja talvemustus on korralikult maha pestud. Varsti on käes ka munadepühad oma jäneste ja tibudega, kes on suureks rõõmuks lastele, aga pakuvad silmailu täiskasvanutelegi. Peale seda on uksele koputamas maagiline volbriöö. Minule on sel aastal kevad igal juhul tõeliselt südamesse pugenud.