Juhtkiri: paast puhastab vaimu

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Nii nagu keha, vajab ka vaim aeg-ajalt puhkust ja puhastust. Muremõtted, stress, infomüra koormavad ja tekitavad pidevat pingeseisundit, mida inimene viimaks enam tähelegi ei pane, sest see on muutunud harjumuspäraseks. Kuni märku hakkavad andma probleemid füüsilise ja vaimse tervisega.

Paastumine on üks viis võidelda keha ja hinge koormavate välisteguritega. Kindlasti vajab väga suur hulk inimesi poliitikapaastu. Võibolla isegi uudistepaastu, aga kui ikka õhtusest uudistesaatest tahaks väga ilmateadet või sporditulemusi jälgida, maksaks teler ehk natuke enne saate lõppu sisse lülitada.

Poliitilised vaated on viimastel aastatel ajanud inimesi tülli ja peresid lahku. Kui riigikogus ei valita üksteise solvamiseks vahendeid ja piltlikult öeldes välguvad noad, siis võtavad sealsed hoiakud üle ka erakondade veendunud toetajad, nii et korralik poliitikapaast võiks olla väga tervitatav: puhastaks õhku, muudaks inimesed tasapisi jälle ekrelasest ja sotsist Jüriks ja Mariks ning seltskonnas, kus on poliitikapaastujad, ei oleks enam ohtu, et näiteks sünnipäevalaps lauaäärse poliitilistest vastastest puhtaks lööb.

Meediapaast või nutiseadmepaastki kuluks igale inimesele ära. Nutitelefon on kui mugav nuhtlus. Võtad korra kätte, et midagi konkreetset vaadata, ja juba oledki märkamatult üle kontrollinud suhtlusäpid ja surfad sotsiaalmeedias. See on juba nii sisse harjunud liigutus. Mõelda vaid, mida kõike päriselt asjalikku saaks ette võtta ajaga, mida telefonis skrollides tegelikult surnuks lööme. Vaadake oma ekraani kasutamise aeg üle. Ja analüüsige, kui palju sellest on asja pärast kulunud.

Ehk oleks mõnikord mõistlik teha paast pidevast muretsemisest. Muretsemiseks leiab ikka põhjust. Isegi kui asjade seis paistab peaaegu ideaalne, muretseme, kuniks see püsib ja mis suunast järgmine jama kaela sajab. Kui me ei oska enam väikest ega suurt head märgata ning südamlike inimeste üle rõõmustada, aitab ehk murepaast elupildi selgemaks saada.