Ornitoloogiaühing ootab vabatahtlikke välitöödes kaasa lööma

Tutt-tihane toimetab poegadele palu. Ka tema tegemised passib linnu­atlase tarvis vaatlusi tehes kirja panna. Foto: Karl Adami

Eesti Ornitoloogiaühing alustas uue, järjekorras kolmanda haudelinnustiku levikuatlase koostamist ja ootab selle välitöödes osalema kõiki vabatahtlikke linnuhuvilisi.

Aastatel 2025–2030 toimuva üleeestilise atlaseprojekti eesmärgiks on meie haudelinnuliikide leviku ja selle muutuste väljaselgitamine. Uus atlas pakub ajastutruud ja võrreldavat andmestikku, mis võimaldab analüüsida pikaajalisi suundumusi.

Eelmise linnuatlase välitööd lõppesid 16 aastat tagasi ning tulemused ilmusid kokkuvõtva raamatuna seitsme aasta eest.

«Eesti kolmanda linnuatlase koostamine on erakordne võimalus ühiselt kaardistada meie linnustiku muutusi ja jätta oma jälg Eesti ornitoloogia ajalukku. See ei ole pelgalt teaduslik ettevõtmine, vaid ka põnev ja tähendusrikas teekond sadadele linnuhuvilistele, kes saavad panustada väärtusliku andmestiku kogumisse ja avastada looduse mitmekesisust oma silmaga,» rääkis Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu.

Atlase koordinaator Andres Kalamees tõdes, et linnustik on pidevas muutumises – mõned uued liigid on laiendanud oma levikut ja asunud meile pesitsema, mõnede levik aga on ahenenud, hõrenenud või killustumas. «Uus linnuatlas aitab meil mõista, millised muutused on toimunud ja miks. See info annab tuge ja loob uut teadmist edasisele tööle ka praktilise looduskaitse valdkonnas,» ütles Kalamees. Koordinaatori sõnul ootab linnuvaatlejaid ees põnev ja sisukas periood ning see on võimalus avastada enda jaoks uusi liike ja panustada olulisse harrastusteaduse projekti.

Linnuatlase koostamises saab osaleda igaüks vastavalt oma võimetele ja oskustele ning selleks ei pea tingimata kümneid või sadu linnuliike tundma – kaardistamiseks on eelkõige vajalik, et oldaks liigimäärangus veendunud. Oodatud on süstemaatilised vaatlused kindlas vaatlusruudus või piirkonnas, samuti juhuvaatlused. Detailsed juhised, kuidas vaatluseid teostada ja andmeid sisestada, leiab atlase kodulehelt.

«Oma tähelepanekutega saab panustada iga loodushuviline – kui kohtad linnupesa, poegadega vanalindu, kuuled iseloomulikku laulu või näed pesitsusele viitavat käitumist ning oled liigis kindel, siis pane see atlase andmebaasi kirja – iga vaatlus loeb,» kõneles Kalamees.

Pesitsusinfot kogutakse 5 × 5 kilomeetristes ruutudes üle Eesti ja andmete sisestamine käib peamiselt elektrooniliselt PlutoF-i töölaual või mobiilirakenduses. Kõik kogutud andmed tehakse avalikult kättesaadavaks portaalis eElurikkus.

Lisaks pesitsusvaatlustele kogutakse uue atlase koostamisel süstemaatiliselt andmeid Eestis talvitavate lindude kohta, keskendudes kuudele detsembrist veebruarini.