/nginx/o/2023/02/06/15122981t1h6f3f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/03/29/16745015t1h4213.jpg)
Rakveres Pikal tänaval kogunes puhkenud tulekahjut kaema suur hulk rahvast, nende seas üks droonilennutaja, kes päästetöid oma tegevusega häiris. Lisaks postitas ta pika video somesse, mis mõne aja pärast sealt küll kadus. Politsei otsib droonilennutajat taga.
Nädalavahetusel drooni lennutanud inimese väljaselgitamine jätkub, kuid politsei kutsub lennutajat üles endast teada andma ja võtma ühendust Rakvere politseijaoskonnaga. Aina sagedamini kasutavad ka päästjad ja politseinikud juhtumite lahendamisel droone. Samuti reageerib raskemate sündmuste puhul tihti lennusalga kopter. Kui aga sündmuskohale tuleb ootamatult oma drooni ilma loata lennutama mõni kodanik, võivad tagajärjed olla äärmiselt rasked. Päästeameti päästetöö osakonna ekspert Raido Haas rääkis, et päästjaid segavaid juhtumeid tuleb ette igal kevadel.
Kuidas päästeametis droonid meeskondade peale jaotatud on? Palju teil on droone ja kvalifitseeritud piloote?
Päästeametil on vähemalt üks mehitamata õhusõiduk igas maakonnas ja linnades on neid ka rohkem. Kasutame neid igapäevaselt pea igal sündmusel, kus kõrgemalt ülevaate saamine on meile oluline. Droonide arv varieerub, aga suurusjärk on 40 mehitamata õhusõidukit ja natuke alla 500 koolitatud piloodi. Lääne-Virumaal on droonivõimekus kahel komandol, Ida-Virus kolmel.
Kui tihti olete kokku puutunud juhtumitega, kus droonid lendavad ebaseaduslikult päästesündmuse alal?
Peamiselt on tegu igal kevadel uuesti üles kerkiva probleemiga, kui algab meile väljakutseterohke maastikupõlengute periood ja mehitamata õhusõidukite piloodid soodsate lennuilmade saabudes oma droonidelt tolmu maha lükkavad. Ebaseaduslike droonilendude juhtumeid päästesündmustel esineb, kuid need ei ole igapäevased. Tavaliselt puututakse selliste olukordadega kokku mõnel korral kvartalis.
Ida päästekeskusel oli alles hiljuti sündmus Rakveres, kus põles hoone Pikal tänaval. Selle sündmuse päästetööde juht märkas õhus drooni ja palus politseil anda lennutajale korraldus droon maha võtta. Varem on ühel juhul olnud võõras droon üleval õppuse ajal.
Kas selliseid juhtumeid tuleb ette pigem suurte tulekahjude, liiklusõnnetuste või mõne muu sündmuse korral?
Ühtset mustrit siin ei saa välja tuua. Meil on olnud vahejuhtumeid kõigil eespool nimetatud juhtudel. Kuid pigem tekib probleem siis, kui on üleüldine avalik tähelepanu pälviv sündmus, mida illustreerib kaugele paistev suitsusammas. Probleem on päästjate jaoks muutumas tõsisemaks droonide kiire arengu ja parema kättesaadavuse tõttu. Samas ei ole inimeste teadlikkus droonide kasutamise nõuete ja sellega seotud riskide osas piisavalt heal tasemel.
Rikkujatega tegeletakse juhtumipõhiselt
/nginx/o/2025/03/29/16745017t1h0aab.jpg)
Politsei- ja piirivalveameti politseimajor Kert Kotkas sõnas, et ka kõige tavalisema A1/A3 kategooria piloodiloa õigustega hõlmatud tarbedrooni kasutamisel tuleb meeles pidada, et kindlasti ei ole selle lennuaparaadi puhul tegemist mänguasjaga ja igal droonipiloodil tuleb teada täpselt, millises kohas ja millisel kõrgusel drooni lennutamine üldse lubatud on. "Kui drooni lennutamisega kaasneb kahju, siis selle eest vastutab alati droonipiloot," hoiatas Kotkas.
Ehkki droonid on ajas järjest enam populaarsust kogunud, ei ole need senini oluliselt politseinikel sündmuste lahendamist seganud. Enamasti on droonilennutajad reeglite ja kehtivate piirangutega kursis ning avalikel üritustel, suurüritustel ja muudes olukordades küsivad siis kas korraldajalt või vastavalt ametiasutuselt loa mehitamata õhusõiduki lennutamiseks. Enamik droonipiloote adub, et õhuruumi kasutavad erinevad asutused, nad on kursis reeglitega ning lennundusseadusega, ning kui vajavad luba piirangualas lendamiseks, siis nad selle ka küsivad.
"Peamised rikkumised droonide osas ongi eeskätt kontrollitud õhuruumis/lennupiirangu alas loata lendamised. Nii oleme tuvastanud üksikuid loata lende näiteks ralli ajal, kultuuripealinna sündmustel kui ka teistel avalikel üritustel, kus enamasti lennupiirangu ala määratakse," rääkis Kert Kotkas. Kui lennukeelualas liiguvad registreerimata droonid, kasutab politsei erinevaid meetmeid lendude lõpetamiseks, sh seadme allatoomiseks – vestlust droonilennutajaga, signaali segamist jne.
"Droonide lennutamise nõuete rikkumise korral näeb lennundusseadus ette ka süüteovastutuse, kui puudub näiteks lennuluba või kui piloot on tarvitanud alkoholi. Iga juhtum on aga erinev ning sõltub konkreetsetest asjaoludest. Kui rikkumine on aga tõsine, kujutab ohtu inimestele/objektidele või on tegu suisa lennuohutusvastase ründega, siis on karistused ka karmid ning rikkujal tuleb juba karistusseadustikus ette nähtud juhtudel arvestada märkimisväärse rahatrahvi või suisa vangistusega."
Avalikel üritustel kehtestab ürituse korraldaja põhjendatud taotluse alusel lennupiirangu ala transpordiamet ning see on nähtav kaardirakenduses. Kui siiski soovitakse sellises alas drooni lennutada, siis tuleb võtta ühendust rakenduses määratud kontaktidega ning talitada sealt saadud juhiste järgi. Mitmetel suurüritustel tuleb lisaks eeltoodule korraldajatega eraldi kooskõlastada droonilt foto- või videosalvestiste tegemine ja nende salvestiste edasise kasutamise õigustega seotud küsimused.
Millised on hetkel kehtivad reeglid droonide lennutamise kohta päästesündmuse kohal? Kas see on alati keelatud?
Vastav EU 2019/947 artikkel UAS.OPEN.060 punkt 3 määrab selgesõnaliselt: drooniga lendamine päästesündmuse kohal või selle läheduses on keelatud, välja arvatud juhul, kui kaugpiloodil on olemas päästeameti luba. See piirang kehtib lennuohutuse ja päästetööde takistamise vältimiseks.
Kas päästeamet saab ise keelata või piirata droonide lennutamist sündmuse piirkonnas?
Päästeamet ei saa iseseisvalt kehtestada lennukeeldu, kuid saab taotleda ajutise lennukeelu kehtestamist koostöös lennuametiga. Paraku ei ole seegi väga kiire ja seetõttu tuleb toetuda kainele mõistusele ja tähelepanelikkusele. Pigem ei lennata mitte sellepärast sündmuse piirkonnas, et pole teada, et toimub, vaid just uudishimu tõttu või ollakse huvitavate kaadrite jahil.
Mida soovitate inimestele, kes tahaksid sündmuspaiga drooniga üles võtta näiteks sotsiaalmeedias jagamiseks?
Inimestele tuleks soovitada mitte lennutada drooni sündmuspaiga kohal. See segab päästetöid, võib ohustada inimesi ning rikkuda seadust. Drooni lennutamisega kaasnevad alati teatud ohud, päästesündmuste korral on riskid veelgi suuremad. Võõra lennuvahendi tõttu ei pruugi operatiivteenistused saada teostada enda jaoks olulisi lende. Enne lendamist tuleb alati kontrollida lennupiiranguid.
Kas oleks vaja seadusemuudatusi või paremat järelevalvet, et selliseid olukordi ennetada?
Seaduse muutmiseks me siin vajadust ei näe, sest reegel on väga ühemõtteliselt juba sõnastatud ja seaduskuulekad piloodid kindlasti ka teavad neid reegleid ning toimivad nende järgi. Väga palju saavad siin ära teha droonipiloodid ise – olles teadlikud reeglitest, austades operatiivteenistuse tööd ning vältides lendamist sündmuste läheduses ilma loata. Kui soovitakse endale õhusõiduk soetada, tuleks omandada ka vastav pädevus ning oma õhusõiduk registreerida. Lisaks tuleks ennast viia kurssi kehtivate nõuetega, et mitte õigust rikkuda ning et lennud oleksid ohutud.
Mida järgida
/nginx/o/2025/03/29/16745016t1h44de.jpg)
- Kaameraga droonide omanikel tuleb end üldjuhul registreerida käitajaks ning kinnitada saadud registreerimisnumber oma droonidele.
- 250 grammi või rohkem kaaluvate droonide lennutamise puhul on kohustuslik läbida vähemalt A1/A3 pädevustunnistuse eksam, mis toimub veebis.
- Droonide lennutamine peab toimuma otsenähtavuse tingimustes ning ohutus kauguses inimestest, hoonetest ja teistest õhusõidukitest.
- Lennata tohib kuni 120 meetri kõrgusel maapinnast, välja arvatud alades, kus on seatud madalam kõrguspiirang lennuohutuse tagamise eesmärgil.
- Üle Eesti on seatud erinevat liiki piiranguid, mille järgmine on kohustuslik. Need võivad olla kõrguspiirangud või lendamiseks tuleb küsida teatud asutuse luba.
- Nõutud kaugus inimestest sõltub drooni kaalust, klassimärgistusest ning sellest, millise alamkategooria reeglite järgi on inimesel õigus konkreetse drooniga lennata.
- Suuremate või raskemate droonide lennutamiseks ning avatud kategooria nõuetest kõrvalekaldumiseks on vajalik olla erikategooria käitamisloa omanik.
- Austage teiste inimeste privaatsust ning vältige drooniga filmimist ja pildistamist ilma nende nõusolekuta.