/nginx/o/2012/11/15/1434852t1he61d.jpg)
/nginx/o/2025/04/01/16750122t1he07e.jpg)
Massiline konnade kevadränne käib üle Eesti. Eestimaa Looduse Fond (ELF) soovitab konnade rände tippajal ehk hilisõhtul kella 22–02 võimaluse korral autosõite vältida või olla eriti tähelepanelik lõikudel, kus sõidutee ristub konnade rändeteega.
Kevadiselt soe ilm tegi kahepaiksete kevadrändele kogu Eestis väga kiire alguse. ELF-i ja kohalike tublide vabatahtlike eestvedamisel korraldatakse olulisemates konnarände piirkondades kahepaiksete abistamise talguid. Algatuse eesmärk on tihedama liiklusega teedel kahepaiksete ohutult üle tee toimetamine.
Kõik Eestis elavad kahepaiksed on looduskaitse all. "Kahepaiksed on väga tundliku nahaga ja kõigusoojased. Seepärast ei tasu talvetardumusest virgunud konni palja käega tõsta. Inimeste kehatemperatuur on neile kuum ning kasutatavad kreemid, parfüümid ja nikotiin on mürgised," ütles ELF-i kampaania "Konnad teel(t)" juht Birgit Purga.
Tihedama liikluse korral tasub alati ennekõike mõelda iseenda ohutusele. Autojuhtidel soovitatakse rände tippajal ehk hilisõhtul kella 22–02 võimalusel sõite vältida või olla eriti tähelepanelik lõikudel, kus sõidutee ristub konnade rändeteega. "Tiheda rände ajal võib mõne tunniga hukkuda tuhandeid isendeid ja sellel on kohapealsele asurkonnale juba märkimisväärne mõju. Seda eriti seepärast, et sigimisikka jõuab vaid umbes kolm protsenti täiskasvanud kahepaiksetest," rõhutas Purga.
Konnarände algus on nihkunud aastatega järjest varasemaks. Praegu on Lõuna-Eestis mõned kahepaiksete liigid juba jõudnud kudeda. "Tänavu on konnarände kõrgaeg tõesti kiiresti kätte jõudnud. Tavaliselt hiljem virguvaid kärnkonni on praegu palju ja rohukonnad on juba paari päevaga kiiresti rännanud. Juba on kuulda nende pulmalaulu – nagu nurrumine kostab konnatiigist," rääkis aastaid Ihaste konnatalguid eest vedanud Lenne Rähn-Kuusik.
"Head meelt teeb, et huvilisi ja konnatalgupisikuga nakatunuid kohtab hilisõhtul rändepaikades järjest enam. Eriti tore on, kui tulevad lastega perekonnad – neile annan alati hea koha, kus lapsed kindlasti konni aidata saavad. Suureks abiks ohutuse mõttes on ka see, kui kohalikud omavalitsused tihedates rändekohtades liiklust piiravad. Muidugi on praegusel konnarände ajal kõige parem hilisõhtuseid sõite üldse vältida," lisas Rähn-Kuusik.
Kohalikud organiseerivad vabatahtlikke konnatalguid kohtades, kus toimuvad suuremad ränded. ELF-i töötajad jagavad huvilistele igal kevadel infot, et neil oleks teadmised ja oskused, kuidas kahepaiksete päästmine oleks ohutu. Vabatahtlikud loendavad ja määravad konnad liigiti, mis on vajalik info teadlastele ja teede planeerijatele. Samal ajal õpivad inimesed kohalikke kahepaikseid paremini tundma. Lisaks sulgevad mõned kohalikud omavalitsused sõiduteed konnarände ajaks, näiteks Tallinnas Astangul ja Tartus Ihastes, ning transpordiamet paigaldab riigiteedel olevatele rändekohtadele hoiatussildid.