:format(webp)/nginx/o/2025/04/02/16750845t1h23e1.jpg)
Märtsi lõpul võttis kaheksaliikmeline reisiseltskond Vinni-Pajusti gümnaasiumist (VPG) ette teekonna Põhja-Saksamaale Plöni.
21.–26. märtsil viibisid õpilased ja kaks õpetajat järjekordsel õpilasreisil. Sihtkohaks oli Plön, mis on maakonnalinn Põhja-Saksamaal. Plönis asub VPG sõpruskool. Tavaks on saanud, et sakslased külastavad VPG-d sügisel ning vastukülaskäigul käiakse kevadel. Nii oli ka seekord. Pärast pikka planeerimist ja ootamist seadsime suuna taas nende poole.
Saksamaale saabus meie seltskond reedel, mis tähendas seda, et saime kogu nädalavahetuse oma uute perede juures veeta. See, mida vaba ajaga ette võeti, oli iga pere enda otsustada: käidi randades, muuseumides, restoranides, linna ja loodust avastamas.
Saime aimu, millised näevad välja sakslaste tavapärased puhkepäevad. Nädalavahetuse muutis meie jaoks eriti meeldivaks väga kaunis ilm, Eestis polnud me sellist tänavu veel tunda saanud – õues oli 16 kraadi sooja ning päike sillerdas.
Inimesed olid talveriided juba kappi pannud ja tänaval liikudes olid nende suud kõrvuni – nii ka meil. Saatsime nädala rõõmsal noodil ära ja võtsime ootusärevuses vastu esmaspäeva. Tõotas tulla põnev, kuna sakslastel oli planeeritud nii mõndagi ägedat. Esmaspäeval saime tutvuda Saksa koolieluga. Osalesime tundides, kus mõistsime, et Eesti ja Saksamaa õppekorralduses on suured erinevused. Nende õppetöö gümnaasiumis käib enamasti digimaailmas, mis on Eestis pigem ebatavaline. Samuti tuli uudisena, et Saksamaa koolides on 13 klassi. Sakslasi huvitas elu Eestis – tutvustasime seda neile presentatsioonide kaudu. Pärast kooliga tutvumist seadsime suuna Prinzenhausi, kus meid ootas ees ekskursioon mõisas. Giidituur oli aga saksakeelne – meie kooli saksa keelt õppivad poisid said oma oskused proovile panna. Tuli välja, et saksa keel polegi nii lihtne, kui mõni arvata võib. Et mõista kogu juttu, peab keelt õppima ikka mõnikümmend aastat.
Teisipäeval külastasime üheskoos Lübeckis asuvat hansamuuseumi, mis on maailma suurim Hansa Liidule pühendatud muuseum. See oli meie kõigi jaoks midagi uut: ka need meist, kes varem Saksamaal käinud olid, ei olnud sinna sattunud. Kindel on see, et kogusime palju tarkusteri. Kui saabus kolmapäev, oli kõigis veidikene kurbust, sest tuli pakkida asjad ning asuda koduteele. Selle ajaga olime juba ära harjunud uue elukorraldusega ja inimestega endi ümber. Hommikul jätsime hüvasti oma "vanematega" ning lubasime, et kindlasti külastame neid kunagi taas – nii on meil ka plaanis!
Hiljem istusime rongi ja sõitsime Hamburgi, kus tegime pika jalutuskäigu. Käisime Domplatzil, raekojaplatsil, püha Nikolai mälestusmärgi ja Elbphilharmonie juures. Nautisime linnavaadet ka kõrgustest ning võin kinnitada, et vaatepilt oli tõesti äge. Otse loomulikult sõime Hamburgis hamburgereid. Päeva lõpul tuli jätta hüvasti oma sõpradega. Tegime viimased soojad kallid ja oligi aeg suunduda rongile, mis viis meid lennujaama. Pärast üheksa tunni pikkust reisi olime kõik lõpuks kodudes.
Oleme kõik väga tänulikud selle võimaluse eest, mis meile anti. Saime endale uusi sõpru, nägime palju huvitavat ning kogusime mälestusi, mis kunagi meelest ei lähe. Kui selline projekt jätkub, teame varsti Plöni tänavaid sama hästi kui teed koolist koju. Suur tänu õpetajatele Mardile ja Andrusele, kes meiega reisimast ei väsi ning need seiklused meile võimalikuks tegid.
/nginx/o/2025/04/02/16750844t1h66e5.jpg)