Tapal arutati ettevõtluse ja kaitsevaldkonna koostöövõimalusi

Piret Hartman käsitles ettekandes Eesti regionaalpoliitikat ja ettevõtluskeskkonna arenguvajadusi. Foto: Erakogu

Kolmapäeval toimunud seminar "Ettevõtlus ja kaitsevaldkond: võimalused piirkondlikuks koostööks" tõi Tapal kokku piirkonna ettevõtjad, riigikaitse esindajad ja koostööpartnerid.

Arutelude keskmes oli küsimus, kuidas Lääne-Virumaa ettevõtted saaksid paremini panustada riigikaitse hangetesse, osaleda tarneahelates ning arendada oma võimekust vastavalt kaitsevaldkonna vajadustele.

Tapa vallavanem Riho Tell tõi oma tervituskõnes esile, et kaitseväe kohalolek piirkonnas on loonud olulisi arenguvõimalusi. Ta märkis, et 1. jalaväebrigaad on üks suuremaid tööandjaid vallas, pakkudes tööd rohkem kui 200 inimesele. Vallal on soov meelitada juurde uusi ettevõtteid ja töökohti, mille jaoks on loomisel ettevõtlusala sõjaväelinnaku läheduses. Kohaliku omavalitsuse eesmärk on muuta ettevõtete tulek piirkonda võimalikult lihtsaks ja bürokraatiavabaks.

Endine regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman käsitles ettekandes Eesti regionaalpoliitikat ja ettevõtluskeskkonna arenguvajadusi. Ta tõi esile, et maakondade osatähtsus Eesti SKP-s on minimaalne: Tallinn ja Harjumaa moodustavad 62 protsenti ning Tartu 12 protsenti, samas kui Põhjamaades suunatakse kaks kolmandikku ressurssidest regioonidesse ja vaid kolmandik keskusesse. Ta rõhutas, et piirkondlike keskuste elujõulisus sõltub avalike teenuste kättesaadavusest, infrastruktuuri arengust ning ettevõtluse ja töökohtade loomisest.

Hartman nimetas Lääne-Virumaa ja Tapa piirkonna teadaolevad strateegilised tugevused, milleks on tööstuse kõrge mehhaniseerituse tase, samuti hea logistiline asukoht, mis hõlbustab kaupade ja teenuste liikumist, tihe koostöö kohalike omavalitsustega, mis aitab ettevõtlust toetada, tugevad traditsioonid metalli- ja põllumajandussektoris ning suuremate keskustega hästi arenenud sidemed, mis lihtsustavad kaubavedu ja töötajate liikumist.

Kaitseministeeriumi kaitsetööstuspoliitika valdkonnajuht Enelin Tiiman rääkis oma ettekandes maakonna kaitsetööstuse potentsiaalist. Piirkonna eelisteks on tema sõnul põllumajandus, puidutööstus, ehitusmaterjalide tootmine ja metallide töötlemine, mis võimaldavad kaitsetööstust arendada, hea geograafiline asukoht – logistiliselt hästi ligipääsetav –, lähedus olulistele taristutele ja kaitseväe üksustele, samuti piisav tööjõu olemasolu piirkonnas.

Ta soovitas tihendada koostööd omavalitsuste ja ministeeriumite vahel, parandada ettevõtjate teavitamist kaitseväe vajadustest ja koostöövõimalustest, tihedamat suhtlust Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liiduga.

Riigi kaitseinvesteeringute keskuse peadirektor Magnus-Valdemar Saar tutvustas kaitsetööstuse arendusprojekte. Saar märkis, et Lääne-Virumaal on suurim riigikaitse jalajälg Eestis ning see kasvab lähiaastatel veelgi.