/nginx/o/2025/04/10/16768994t1hc32a.jpg)
Õpin praegu ülikoolis, kus kogu õpiprotsess, eksamid ja muud taolised toimetused käivad interneti vahendusel. Kindlasti on selle kehv külg see, et näost näkku ma kellegagi ei kohtu ning uute tutvuste saamine on keerukam kui tavalises kõrgkoolis. Samas on plussiks see, et kursusekaaslaseid on mul üle maailma.
Mõtlesin, et võiksin olla natukene aktiivsem, ja liitusin ülikooli raamatuklubiga. Esimene kokkusaamine läks väga hästi. Ühes grupikõnes oli õpilasi Bangladeshist, Lõuna-Aafrikast, Indiast, Ameerikast, Nigeeriast ning mina Eestist. Enam rahvusvahelisemaks väga minna ei saaks.
Kõigil meil on oma kombed, traditsioonid, maailmavaade, ent kaks ühist huvi: raamatud ja arvutid. See pani mind mõtlema, et internet tõepoolest liidab inimesi sama tõhusalt, kui ta neid lahutab. Ilma selleta ei teaks keegi meist sellest, mis toimub Ameerikas, mida süüakse Indias või mis asi on K-pop.