RAKVERE TEATER - 85 ⟩ Rakvere teatri kaptenid II

Raivo oli mures, et kust võtta nii palju vaatajaid, et need laululava tribüünid täidaks, aga Kitty Eller risti ette ei löönud. Tema põrutas Tapale sõjaväeossa ja nõutas sealt välja helikopteri, kust kohaliku laulupeo rahvale enne «Virumaa leiva» etendust lendlehti kaela loobiti. Foto: Ottomar Sukko

Kui Raivo Trass viigitud pükstes ja triigitud särgis Rakveresse saabus, oli trupp juba kaunikesti väsinud ja võhmal. Aga noor hakkamist täis kapten mõjus trupile nagu palderjan kassile. Ega see teater ongi selles mõttes imelik loom, et kui füüsikas peab Newtonile vähemalt toetuspunkti andma, et Isaac-poiss maakera paigalt liigutada saaks, pole teatrirahvale teinekord palkagi tarvis, toetuspunktist rääkimata. Hea teater elab ka õhust ja armastusest.

Raivo tulekuga muutuski kogu linn korraga natuke heledamaks. Rakverlane, kes varem, silmad häbi täis, hommikul tööle hiilis ning õhtul hämaruse varjus tagasi oma urgu roomas, hakkas korraga naeratama. Täitsa asja ees, teist taga. Eks alguses see ehmatas inimesed ära. Lapsed jooksid nuttes tuppa peitu ja kaebasid vanematele. Aga pikapeale harjuti. Ja kui Raivo veel linna peal ringi käis, trummi lõi ning laulis, et «teater on kohtumispaik», siis said inimesed ikka aru küll, et hambad võivad katki olla ja haridus väike, aga teatri uksed ei hammusta. Ja kõik algas 1977. aastal «Teatrimaagiaga», see omalaadne õppetuba ja ekskurss teatri telgitagustesse liitis vanad ja noored vaatajad ning näitlejad.

1978. aastal leidis Rakvere teatris aset lausa innovaatiline murrang. Lehespalu lavastuses «Peatage Malahhov» kasutati laval esimest korda kogu NSV Liidus laserit. Lavastusele tegi muusikalise kujunduse nooruke Sven Grünberg ja sellest tingituna kutsus kunstnik Heitti Polli appi elektroonikainsener Tõnis Mäe, kes töötas välja tehnilised lahendused. Siiski sai ilmaimet näha ainult Rakveres kohapeal, sest peen tehnika oli reisimiseks liiga tundlik. Aga fakt ise on igal juhul ajalooline.