Kevadine tolmuaeg on halvendanud linnade õhu kvaliteeti

Kuivad ja tuulised ilmad on toonud esile igakevadise probleemi – tänavatel lendleb ringi tolm. Foto: Margus Ansu

Kuivad ja tuulised ilmad on toonud esile igakevadise probleemi – tänavatel lendleb ringi tolm. Eesti keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi seire viimaste päevade andmed näitavad peenosakeste taseme kasvu ning sellise õhu sissehingamine mõjutab inimeste tervist.

"Linnades registreeritud kõrgete peenosakeste (eelkõige PM₁₀) tasemed on seotud talvel kogunenud tänavatolmu, liikluse ja väheste sademetega. Tolmu keerutab õhku tuul, sõidukid ja valed koristusmeetodid," selgitas Eesti keskkonnauuringute keskuse õhu- ja kliimaosakonna andmeanalüüsi grupi juhataja Marek Maasikmets.

Peenosakesed on üliväikesed, võrdluseks: inimese juuksekarva keskmine läbimõõt on ca 100 mikromeetrit, õhus mõõdetavad peenosakesed on sellest 10–40 korda väiksemad. Peenosakesed võivad püsida õhus väga pikka aega ja on seetõttu kergesti sisse hingatavad. Tänavatolm ise ei tee haigeks, aga selles sisalduvad kantserogeensed ühendid võivad inimorganismi sattudes põhjustada muu hulgas raskeid tervisemuresid. Levinuim peenosakestega kaasnev nähe on hingamisteede ja silmade ärritus, mis avaldub eelkõige eakatel, lastel ja krooniliste haigustega inimestel.