Ülestõusmispühad, lihavõtted, munadepühad. Ühel pühal mitu nime, aga mis on sisu?

Ristitee rännak Rakveres 2024. aastal. Foto: Kristian Kaiva

Ülestõusmispühad on niinimetatud liikuvad pühad, mida tähistatakse erinevatel aastatel eri kuupäevadel. Miks see nii on ja mis on neljast päevast koosnevate pühade sisu, seda selgitab Viru praost, Rakvere Kolmainu kiriku õpetaja Tauno Toompuu.

Pealkirjas toodud loetelule saab lisada veel paasapühad ning eraldi päevadena suure neljapäeva ja reede, vaikse laupäeva ja ülestõusmispäeva enda. Pühadel mälestatakse Jeesus Kristuse surnuist ülestõusmist pärast ristilöömist roomlaste poolt Kolgata mäel.

"Koondnimetus "ülestõusmispühad" haarab enda alla terve rea pühi: suur neljapäev, suur reede, vaikne laupäev ja ülestõusmispüha ise," tutvustas Tauno Toompuu. "Kõik need pühad puudutavad Jeesus Kristuse, kes elas Palestiinas umbes 4 aastat enne Kristust kuni 30 peale Kristust, elu traagilise lõpuga seotud sündmusi. Suurel neljapäeval meenutatakse tema viimast söömaaega oma lähimate õpilaste ehk jüngritega – niinimetatud püha õhtusöömaaega. Sellest sündmusest lähtuvalt pühitsetakse kristlikes kirikutes ka armulauda." Peale söömaaega, see tähendab neljapäeval, Jeesus Kristus vangistati ja anti kohtu alla. "Kiirkorras langetatud surmaotsus viidi täide juba reedel, Jeesus Kristus löödi risti. Seda sündmust meenutatakse suure reede jumalateenistustega. Suur reede tõeline leinapäev," selgitas Toompuu.