/nginx/o/2012/11/15/1434852t1he61d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/18/16785893t1ha561.jpg)
Tiiu Tagametsa näitus «Kuni on ilus» Rakvere Galeriis peegeldab koduste metsade ja aasade, põldude ja õuede vaikset värviküllust ning tüüne mere salapärast hingust. Kunstnik jäädvustab habrast ilu maailmas, mis meie ümber pidevalt ja tormiliselt muutub, kus väheneb puhas õhk, vesi, headus, sallivus ja rahu.
Tiiu Tagamets ütles, et kuulab uudiseid harva, ent ka veerand tunniga jõuab neist temani palju ärevat ja muserdavat. «Olukord on hull ka meil. Varsti pole õhku, pole vett, siis tulevad siia need, kel on seda veel vähem. Mõtlesin, et niikaua kui meil on veel ilus, teengi ilust pilte,» sõnas Tiiu Tagamets.
«Kuni on ilus» loob näituseruumi headuse ja ilu turvalise oaasi, kus õitsevad kullerkupud ning sirelid õilmitsevad laguneva tare ümber, kus üle pimestavalt kollase rapsipõllu terendab kodumaja ja moonidest kirjatud viljapõllu veerel on seisatanud kunstniku lapselapsed. Ja muidugi sillerdab lõuendeil meri, Tiiu Tagametsa suur armastus.
Raivo Riim, üks Rakvere Galerii eestvedajaid, juhtis tähelepanu tõigale, et silmaga nähtavate maalide kõrval on üks Tiiu Tagametsa teos olnud nähtamatuna Rakvere Galeriis juba kakskümmend aastat. See on kunagi näituseks seinale maalitud ning aja jooksul värvikihtide alla mattunud rooside ja merega fresko. «See jääb saja aasta pärast avastada ja restaureerida,» nimetas Riim.
/nginx/o/2025/04/18/16785896t1h99d6.jpg)
Rakvere Galerii kuraator Riho Hütt rääkis, et Tiiu Tagamets on paljude aastate jooksul ühisnäitustest osa võtnud ning ka oma näitustega esinenud. «Need on tõetruud ja südamlikud pildid, mis Tiiu on maalinud. Seal on vanad talutared ja meri,» iseloomustas ta Tagametsa loomingut. «Meri oli varem, tared tulid hiljem,» täpsustas Tiiu Tagamets. «Merd maalisin, kui elasin mere lähedal. Nüüd kolisin maismaale. Nüüd on mets, põllud, heinamaa, päikesepaiste.»
Maalide pealkirjades peitub karget poeesiat. «Õhtu eel vaikib tuul» ja «Mattub uttu silmapiir» panevad kõrvus helisema kunagise menulaulu. «Männi roheline samet» viitab luuletusele ... Nende kõrvale on seatud «Pojengid oma aiast», «Puutumatu mets», «Kodu kollases», «Rapsiõite kimp», «Jaanipäev. Lapselapsed Britt Marii ja Lili Marii», «Sirel jääb», «Südasuvi».
Tiiu Tagamets kõneles, et tema maalidelt ei leia paikade täpseid kujutisi ning ta ei maali foto järgi, vaid ta lõuendile jõuab tema peas sündinud kujutluspilt. «Täpselt teen siis, kui keegi tellib niisuguse pildi. Minu majad, ka maastikud tulevad kuskilt ... Neid pole päris sellisena tegelikult olemas,» selgitas ta. Samas on motiivid neid kohti teadvale inimesele sellegipoolest äratuntavad.
Kui kunstniku maalitud maastikud on pooleldi fantaasia looming, siis taimedega on vastupidi. Aastaid oli Tiiu Tagametsa tööks joonistamine ning Sagadi metsakeskuses said ülima täpsusega paberile lilled, puud ja putukad. «Sagadis olin eelmise sajandi 84. aastast. Õppevahendeid olen seal palju teinud,» ütles Tiiu Tagamets ja rõhutas, et ajas pilte tehes taga ülimat täpsust. «Olen näinud joonistusi, kus on sakiliste lehtedega tulbid, aga mul peavad lehed ja õied olema just nii, nagu botaaniliselt on.»
Kunstnik lausus, et aastaid looduskoolile joonistamist tähendas lillede väga tähelepanelikku uurimist. «Kui on keerulisem õis, nagu võõrasemal, siis kui ma olen selle korra läbi joonistanud ja selgeks teinud, on ta mulle tuttav ja võin seda joonistada ükskõik kui palju. Ma ei hakkagi võõrast lille joonistama, sest ma ei tea tema hingeelu,» selgitas ta.
Merega olla samamoodi. «Eks seda merd on saanud elu jooksul nii palju näha. Elasin 21 aastat merele üsna ligidal. Ikka jääb meelde, mismoodi laine liigub, ja näed, mis on maalil võõras ja vale. Ega see ei tulegi lihtsalt. Mõnikord tuleb hästi, aga teinekord saan aru, et on vale. Siis tuleb ümber teha niikaua, kui on õige.»
Kui Tagametsa varasematel meremaalidel avaldus vetevälja rahutu loomus, siis nüüdsetest õhkub tüünust ja rahu. «Tormi aeg on möödas,» tõdes kunstnik. «Nüüd meeldib mulle vaadata vaikset laine kaldale loksumist. Ja mulle hirmsasti meeldib udu. See on nii vahva ja salapärane.»
Ideid oli ikka palju rohkem, kui jõudsin lõuendile panna.
Tiiu Tagamets, kunstnik
Näituse maalid on suuresti valminud sel aastal, mõni üksik kannab mullust aastanumbrit. Tiiu Tagamets tunnistas, et ehkki kõik arvasid, et ta koduse inimesena seisab aina lõuendi ees, siis tegelikult ta päris pikalt üldse ei maalinud. Suvel oli aias palju tööd ja talvel maalimiseks liiga pime ning nõnda polnudki mahti pintslit kätte võtta.
«Tegin siis sügisnäitusele ühe pildi ja küsisin, kas saaksin ka oma näituse teha. Kui Riho [Hütt] ütles jah, tabas mind justkui palavik ja ma ei saanudki midagi muud teha kui ainult maalida. Keetsin suure potitäie suppi ja sõin seda nädal aega. Polnud mahti isegi koristada. Õhtuks olin lõuendi ees seismisest väsinud. Aga õnnelik,» meenutas ta äkilist loomispalangut. «Ideid oli ikka palju rohkem, kui jõudsin lõuendile panna,» mainis ta.
/nginx/o/2025/04/18/16785894t1ha432.jpg)
Kõik näitusel eksponeeritud teosed on õlimaalid, mille looja ei saa kiirustada, vaid peab arvestama värvide üsna pika kuivamisajaga. «Mul on mitu pilti korraga käsil,» avaldas Tiiu Tagamets saladuse, kuidas on kolme kuuga jõudnud luua nõnda palju väga detailseid maale. «Kui üks jääb kuivama, siis teen teist. Mõnikord olin mõne päeva eemal, siis tegin maalide põhjad enne minekut valmis, et saaksin tagasi jõudes kohe tööle hakata. Ma ei teagi, mis puhang mind tabas ...»
Kuigi maalima asudes oli kunstnikul näituse visioon olemas, läksid maalid omatahtsi ja hoopis teisi radu kui kavandatud, tunnistas Tiiu Tagamets. «Üks mõte surus peale ja siis teine ja nii jäigi esialgne visioon tegemata. Võibolla teen selle järgmiseks näituseks,» rääkis ta.
Seda, et maalid on tavalisest värvikamad, märkasid Tiiu Tagametsa sõnul kohe tema lapsed, kes samuti kunstisoonega. «Tütar teeb kihvte abstraktseid asju, üks poeg on restauraator ja teine teeb puidust ilusaid asju, nii et käsi on kõigil õigest kohast välja kasvanud,» märkis kunstnik. Ka lapselapsed on loominguga sina peal. «Eriti vanem lapselaps Britt Marii. Olen näinud tema joonistusi, mis on niisuguse detailse täpsusega tehtud, millele mina järele ei saa. Ütlesin talle, et paneme mõned sinu pildid ka siia näitusele, aga ta põtkis vastu. Küll ta ükskord jõuab,» kõneles Tiiu Tagamets.
Riho Hütt iseloomustas Tiiu Tagametsa maale kui mõtlikke ja heldimusega tagasi vaatavaid teoseid. «Kõik see ilu ja värvide kokku panemise oskus ja kompositsioonid. Iga kaunis loodusepilt on meistri tehtud pilt,» tähendas Hütt. «See on hästi jõuline näitus.»
«See on ilus kunst,» iseloomustas kolleegi näitust kunstnik Riina Rillo.
/nginx/o/2025/04/18/16785895t1h9392.jpg)