/nginx/o/2024/10/29/16452810t1h40aa.jpg)
/nginx/o/2025/04/22/16791941t1h57ec.jpg)
Kui muusikaajakirjanik Siim Nestor asus 2022. aastal hobidetektiivina otsima kunagist ühe hiti imet MC Wimplit, jooksid tema otsingud niivõrd-kuivõrd liiva. Praeguseks 21 aastat tagasi tehtud naljaräpploo "Botased kuluvad" autor jäi vaatamata põhjalikule küsitlustööle vähemalt avalikkuse silmis endiselt leidmata.
Virumaa Teataja eriolukordade osakonda ja Virumaa Suvesaundi korraldustiimi saatis aga suurem edu ning tänavuse muusikakonkursi eelüritusel 30. aprillil kell 15 Rakvere riigigümnaasiumis osaleb MC Wimpel isiklikult. Tõsi, kodumaisesse muusikamaailma uudse naiivse naljaräpi žanri toonud muusik varjab oma identiteeti endiselt, kuid on nõus esimese (ja ilmselt viimase) avaliku intervjuuga.
Jutuajamine leiab aset pealinnas ühes burgerikohvikus ja toimub sina-vormis.
See on esimene intervjuu, mille MC Wimpel annab. Miks sa sellega nõus olid?
Sest sa küsisid ilusti.
Kui Siim Nestor sind taga otsis, siis keegi ei helistanud, et kuule, sind otsitakse?
Ei helistanud. Ma vist üldse juhuslikult ise avastasin selle loo Redditist. Ta oli tegelikult õigel teel ja oleks iga kell minuni jõudnud, ta küsis päris õigetelt inimestelt. Kui mälu ei peta, siis küsis ta enda mingisugusest muusikute chat‘ist, kus keegi vahest ikka teadis, ent ei paljastanud. Tervitan siinkohal mittepaljastajaid. Muidugi kommentaare oli antud artiklil omajagu ning mõnigi teadja oli ka sinna ära eksinud. Paar aastat enne seda oli ka Redditis mingi teemakäsitlus, kus sarnaselt otsiti, ent jah, minuga ei ole ükski otsija ühendust võtnud.
MC Wimpel on tänaseks päevaks muutunud omamoodi fenomeniks. Korraks teadsid kõik botaste lugu ja sellega asi piirdus. Miks see identiteedi varjamine sulle tänasel päeval nii oluline on?
Ega see ei olegi, aga see on alati nii olnud ja ma arvan, et las ta jääb. Ma arvan, et ega tänapäeva noored ei teagi, kes on MC Wimpel, ega seda lugu. Mina ka ei tea tänapäeva Eesti naljalugusid.
"Botased kuluvad" oli kindlasti hitt, mitte naljalugu.
Jah, kogemata one-hit wonder, nagu olen kunagi naljatlenud. Kui ma õigesti mäletan, siis kogu botaste loo tegemine võttis aega 20–25 minutit, sest meil oli sõpradega lihtsalt veidi aega.
Lähme päris algusesse. Mis oli selle loo tegemise motiiv?
Olime sõpradega Paide kultuurimaja keldris väikeses stuudios, kus üks tüüp tahtis lindistada päris räpiasja, aga kuna tal polnud sõnad vist veel päris valmis, tuli aega parajaks teha. Minul ja ühel teisel sõbral oli igav, mõtlesime, et savi, teeme ka ühe loo. Mina kirjutasin enamik sõnu, sõber lihvis biiti ja aitas paari repliigiga. MC Wimpel oli lihtsalt üks nimi, mis meile pähe tuli. Meil ei olnud mingeid plaane selle looga.
Mis aasta siis oli?
2004 kevad, äkki märtsikuu.
Mis siis edasi sai?
Minu meelest me panime selle loo oma tolleaegse räpikogukonna internetilehele illlab.ee. See leht oli ühe stuudios oleva sõbra eestvedamisel selline koht, kuhu räpihuvilised-sõbrad said oma lugusid saata, kus muidu möla ajada. Koos käidi ka üritustel välismaal, Splashi festivalil Saksmaal näiteks, ja illlabi nime all tehti ka Paides räpipidusid. Täpselt ju ei meenu, see tähendab võibolla laadisime selle loo hoopis ehh.ee foorumisse, mis tol ajal oli väga populaarne räpikogukond. Igatahes nädal aega hiljem helistas üks kolmas sõber, et kuule, Raadio 2-s just mängiti – he-he-he. Aga kuidas see sinna sai ja kes mängis, pole aimugi.
Kas tol ajal sinu isik saladus ei olnud?
Niivõrd-kuivõrd. Tol ajal oli räpiseltskond üsna väike üle Eesti, ikka suheldi omavahel ja teati. Sõbrad ja lähedased ikka teadsid, sest muidugi andsime ju kuulata kõigile.
Ja siis hakkas kuulsusesära?
(Naerab.) Feim ja sull. Ega ma kõike päris täpselt ei mäleta ka, aga ühel hetkel helistas DJ Möls, kes ütles, et Tartus klubi Tallinna juht on jube fänn meil, et tule esinema. Küsisin üsna absurdse summa, 2004. aastal 500 krooni kahe ja poole minuti eest, lava taha kasti õlut ja eluaegse tasuta sissepääsu klubisse. Olime kahekesi, koos DJ-ga, raha jagasime pooleks. Hiljem ma isegi kasutasin seda tasuta sissepääsu paar korda, enne kui see klubi õhtule läks.
Oli siis selline tunne ka, et jess, nüüd ma olengi kuulus?
Ei, ma tegelikult ei tahtnud seda kõike. Esinesin alati maskiga, ma isegi ei mäleta, kust ma neid sain. Tegelikult oli kaks esinemist veel, mille detailid on hägusemad. Üks oli Subnationi pidu, mis äkki oli Kodulinna majas või seal lähedal Tallinna vanalinnas. Sealt ka see kaasas olev seamaskiga pilt.
Ning üks esinemine leidis aset veel Tartus Varjendis, kus esines ka Hannaliisa Uusma. See küll oli kinnine sünnipäev.
nublu ka varjas alguses oma identiteeti.
Jah, tema tegi seda oluliselt läbimõeldumalt. Minul ei olnud mingit plaani, ma mäletan ka, et selleks ajaks kui esinemised tulid, oli lugu raadios juba üsna ära leierdatud.
Ühel hetkel tulid siis Waterboy "Laul emale" ja Loogilised Poisid looga "Karu püksid"...
Jah, mul oli tunne, et mina vallandasin selle kõik. Veidi oli isegi piinlik või äkki olid süümekad, et nüüd kõik teevad seda naljaräppi, et mitte öelda solkmuusikat. Ehk ei pannud ma neid teisi lugusid enne tähele, ent mul jäi tunne küll, et need uued naljalood olid nagu seened pärast vihma.
Kuhu jäi Wimpli hitt number kaks?
Ma arvan, et ma ei tahtnud. Ma ei tahtnud olla see järgmine baari-Talis või Vändra-Aveli.
Aga hiljem oled veel muusikaga tegelenud?
MC Wimpel ei ole, aga tüüp, kes MC Wimplile hääle andis, on räppmuusikat loonud küll ja mingil hetkel isegi põgusa tuntuse saavutanud ja ka Eesti muusikaauhindade nominatsiooni jõudnud. Aga just nimelt muusikat, mitte lüürikat või riime. Ma arvan, et eesti räpi entusiastidest internetidetektiivid suudavad huvi korral ka 2 + 2 siin kokku panna, aga las see jääda igaühe enda teha.
Millised eeskujud sul tol ajal olid ja kas need sind mõjutasid ka?
Kindlasti oli mõjutusi. Kuulasin tol ajal palju Stones Throw Recordsit, artist nimega Quasimoto kasutas samamoodi kõrgemaks pitch‘itud häält. (Naerab.) Ega täpselt ei meenugi, aga kindlasti ei olnud see hääle moonutamine nüüd nii, et "ohh, teeme samamoodi", vaid pigem seda häält moonutasime, et endal oleks naljakam ja see karakter (MC Wimpel – E. S.) kõlaks omapäraselt ja et see poleks minu hääl.
Kes need poisid seal botaste loo videos on?
Me ei ole kunagi kohtunud, rääkinud ega vestelnud. Sain hiljem teada, et need on vist mingid Rõuge koolipoisid, kes said koolist ülesandeks teha muusikavideo, ja siis nad tegid botaste loole selle. Aga ma ei tea, kas see on tõsi.
Hiljem on ju hakatud arvama, et need poisid ongi MC Wimpel.
(Naerab.) Väga hea.
Mis oleks võinud saada, kui sa oleksid seda kuulsusesära ära kasutanud? Saanud äkki oma raadiosaate või saanud Maire Aunastega koos mõnd jutusaadet juhtida?
Absoluutselt, kõike oleks võinud saada. (Naerab.) Ma tean, et ma jätsin kõik võimalused kasutamata, aga ma tegin seda teadlikult. Kõige veidram esinemise kutse oli kuhugi Olümpia hotelli, lubati hästi maksta ja et Jan Uuspõld tuleb ka. Aga ma ütlesin ära, mulle polnud seda vaja. Ma ei tahtnud neid kohustusi, mis selle projektiga potentsiaalselt oleksid kaasnenud, tahtsin muretu sell olla ja weed‘i tõmmata.
Kas ma võin selle kirja panna?
Ma arvasin kohe, et sa tahad selle kirja panna. Muidugi, vaimusilmas ma nägin neid uksi ja neid võimalusi. Siis oleks muidugi olnud vaja uusi lugusid, albumit, mõnd kõmulist uudist. Ma arvan, et 2004. aasta kohta olid mul kõik samad kaardid, mis nublul alguses. Aga ma nägin ka põrumise kohti ja võimalik, et ma polnud selleks valmis. Ma ei tahtnud eluaeg Wimpel olla.
Mis elu sa nüüd elad, ikka muretu weed‘i-mees?
Oi ei, mitu aastat juba pole. See etapp on elus läbi. Elan rahulikult, armastan oma pruuti ja oma last, tegelen olmega, töötan IT-valdkonnas. Suvaline Eesti tont.
Mida sa tänapäevasest räppmuusikast arvad ja kas tarbid seda?
Issand, väga hea küsimus. Kui me räägime kodumaisest, siis tarbin, ent väga valikuliselt. Kui noorena sai eelmisele generatsioonile ette heita, et nad on oma ajastus kinni, siis mõneti on see ka minuga juhtunud. Mulle meeldib pigem selline boom bap‘i tunnetusega räpp, kus tunnen rohkem hinge muusikas ja lüürikas, näiteks RLV Massive‘i viimane kauamängiv, Otto Suits ja Põhjamaade Hirmu LP või DEW8 looming, kui see, mis kahjuks tihti raadios eetriaega saab ning mida paraku täna räpiks nimetatakse.
Mida sa Virumaa Suvesaundil osalevatele noortele muusikutele ütleksid?
Ise peab olema enda kõige suurem kriitik. (Mõtleb.) Tänapäeval on tuntuse, kuulsuse, ka avaliku läbikukkumise hetk nii üürike, tänu kiiretele meediatarbimisvormidele, et kaotada on väga vähe. Isegi kui tuleb tagasilöök, siis see on kõigest õppimise koht. Komistad, tõused püsti, lähed edasi.
Noorena ma muidugi ei osanud ise ka nii mõelda, aga karta pole tegelikult midagi. Kui otse Suvesaundile ei julge lugu saata, siis tasub anda enne sõpradele kuulata, sõbrad on enamasti üsna ausad.
"Botased kuluvad" MC Wimpel
/nginx/o/2025/04/22/16791942t1h87e1.jpg)
Jess, palgapäev, ma lähen kohe lolliks,
panen vastu hambaid konduktorile trollis,
ma olen teel spordikauplusesse,
aga kujutad sa pilti, ma ei osta sealt dresse,
ostan botased,
suurus 43,
sest just see mark minu jaoks mõeldud on,
kinga jalast võtan ja tossu jalga proovin,
tundub, et nendega oleks kõva mees koolis,
aga koolis ma ei käi
ja autokoolis ka ei käi,
ma ei käigi koolis, nii vist mulle näib,
okei, see selleks,
ma ostan need ära,
palun pakkige need vaikselt, vihkan pakkimise häält,
nüüd on tuju ultra,
ma olen omadega mäel,
lähen koju ja pakin botased lahti
ja konduktorile trollis annan jälle vastu tahti,
sest olen MC Wimpel ja poon paugu lahti.
Refr
DC sucks, minu botas kulub!
Etnies sucks, Märdi botas kulub!
Nike sucks, Pätsi botas kulub!
Meie botased kuluvad!
Oh sa kurat, nii mugavad,
täitsa mõnus tunne,
tahad jalaga näkku, on ju pehme tunne,
mul on nii hea meel, et ma need botased sain,
eelmiste botaste sees oli hais.
Okei, olen tänaval,
lapsed mängivad poriga,
üks tatt viskab mu tossu pihta poriga,
t..., l..., ära pillu!
Ja lausun: ‘‘Tatt, minuga ei maksa norida!‘‘
Lähen edasi, kuid siis ootamatult pöördun,
ütlen: ‘‘Onu, sihukeste tossudega minust ei möödu.‘‘
Joostes botased kõvasti vasta maad surun,
mida rohkem jooksen, seda rohkem botas kulub,
killustik või kruus, kõik ühtemoodi mõjub,
tald igal sammul järjest rohkem kulub.
Kui keegi veel mu uute botastega n...,
‘‘Or do you wanna be a reindeer?‘‘
Refr (2 x)
DC sucks, minu botas kulub!
Etnies sucks, Märdi botas kulub!
Nike sucks, Pätsi botas kulub!
Meie botased kuluvad!