Tudeng jõudis Ida-Virumaale kogemata, ent jäi südame sunnil

Indrek Niinemets ütleb, et ta ei kartnud Ida-Virumaad – tema jaoks on Virumaa üks. Foto: Erakogu

Väike-Maarja noormees Indrek Niinemets ei planeerinud Ida-Virumaale õppima minna. Ta tahtis Tartusse või Tallinna, õppida inglise keelt, filoloogiat või ajalugu. Kuid elu keeras ootamatu vindi – juhus viis ta Kohtla-Järvele Virumaa kolledžisse keemiat õppima. Täna, neli aastat hiljem, ei ole temast saanud mitte ainult keemiatudeng, vaid ka õpetaja ja kohaliku elu entusiast.

«Kui aus olla, siis ma sattusin siia üsna juhuslikult,» tunnistab Indrek. «Pärast ajateenistust mõtlesin, et lähen tegevväelaseks. Kuid mingi hetk sain aru, et tegelikult tahaksin õppida – päriselt õppida.» Talle ei olnud reaalained kunagi meeldinud. Gümnaasiumis säras ta humanitaarias: kirjutas luuletusi, lühijutte, isegi lühiromaani. Ent elu keeras teda just reaalainete poole.

Ta valis Virumaa kolledži ja keemiatehnoloogia eriala, sest tundis sisimas tugevat huvi selle valdkonna vastu. Teda paelus mõte õppida midagi päriselt käegakatsutavat ja tulevikku suunatut. Tundus, et just see eriala võib pakkuda midagi enamat – nii vaimset pinget kui ka praktilist väärtust.