/nginx/o/2025/04/24/16796762t1hb464.jpg)
Kui räägitakse merekoolidest, kerkib Lääne-Virumaalt esimesena esile kunagine Käsmu oma, mis oli Eesti üks tuntumaid. Kohalike randlaste ja meremeeste algatusel asutatud merekool töötas Käsmus aastatel 1884–1931. Käsmus tõstab praegu aga merehariduse andjana pead Käsmu lahe merekool, mille tegevus on tihedalt seotud Võsu kooli ja kogukonnaga. Siinsamas, kus suvel libisevad purjekad üle vee ja tuul mängib männiladvus, on sündimas midagi, mis viib meretunde ka sügisel ja kevadel koolilaste südamesse.
Huvi Käsmu lahe merekooli vastu on suur: tänavuseks suveks on välja kuulutatud kaheksa purjetamislaagrit, kus enamik kohti on juba täis. «See on uskumatu, kuidas mõni laps tuleb täiesti algajana trenni ja ta oleks justkui roolipinn käes sündinud,» rääkis Käsmu lahe merekooli eestvedaja Maris Pruuli. Kavas on alustada ka suvekursusega, mis toimuks kaks kord nädalas ja mille põhjal võiks kujuneda aastaringne õpe. «Huvilisi jagub nii kohalike kui kaugemalt tulijate hulgas, seega oleme võtnud sihiks pakkuda rohkem võimalusi ja tuua mereõpe püsivamalt piirkonna lasteni,» ütles Pruuli. Samuti kaalutakse perepäevade ja täiskasvanute kursuste korraldamist. Võsu kooli õppekavas on purjetamine olnud nii teooria kui ka praktilise osana juba mitu aastat.