Pöögipuu all öeldud palved jõudvat otse taevasse

On arvatud, et matkaja peaks puhkama istuma just pöögipuu alla, nii ei juhtu temaga midagi halba. Foto: Bozka Piotrowska

Arvatakse, et harilikku pööki on Eestis kasvatatud enam kui 130 aastat, puu on looduslikult levinud Lääne- ja Kesk-Euroopas, meile lähim looduslik kasvupaik on Leedus.

Pöögi ilu jagub pea kogu aastasse. Kevadel torkab ta silma punaka tärkava lehestikuga, suvel demonstreerib puu nahkjaid tumerohelisi lehti, mis ei kao kuni hilise sügiseni.

Pöögi iga on pikk – ta võib elada ka üle 500 aasta. Tema vili on kolmekandiline pähklike, mis toorelt on mürgine, kuid röstitult süüakse pöögipähkleid küll ja kinnitatakse, et neil on kastani maitse. Pöögipähklid sisaldavad kuni 50 protsenti rasvu, neist pressitud õli kasutatakse toiduainetööstuses.