Eesti eesistumine toob kultuuripärandi eksperdid Kirde-Eestisse

Kunda tammi külastus. Foto: Muinsuskaitseamet

6.–8. mail toimub Narvas ja selle ümbruses Läänemere piirkonna kultuuripärandi ekspertide kohtumine, kus arutatakse keerulisi ja vahel vastuolulisi pärandiküsimusi. Seminari korraldab muinsuskaitseamet koostöös Läänemeremaade Kultuuripärandi Nõukoguga (BRHC), kus osalevad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa ja Poola eksperdid.

Muinsuskaitseameti peadirektori Marilin Mihkelsoni sõnul on sellised rahvusvahelised seminarid väga olulised, kuna loovad platvormi, kus riigid saavad jagada oma kogemusi ja arutada olulisi kultuuripärandi küsimusi. "Kultuuripärandi kaitsmine ja väärtustamine on igal tasandil keeruline ülesanne, eriti kui tegemist on piirkondadega, kus ajaloolised ja looduskeskkonnaga seotud väärtused tihti põrkuvad. Läänemere piirkonna riikide ekspertide kogemus aitab meil leida uusi lahendusi ja tugevdada koostööd," lisas Mihkelson.

"Kirde-Eesti ei ole ainult piiriala, vaid kultuuriaare, mille rikkus peitub kihilises ajaloos, kus põimuvad Ontika paekaljude ilu, Kreenholmi tööstusarhitektuuri hõng ja klassikalised Sillamäe alleed. Läänemeremaade Kultuuripärandi Nõukogu ekspertide kohalolek aitab esile tuua piirkonna mitmekihilist erilisust, mis väärib säilitamist ja hoidmist nii täna kui ka tulevikus," selgitas Läänemeremaade Kultuuripärandi Komitee juht Maili Roio.

Seminari keskmes on kolme aktuaalse teema arutamine. Need puudutavad kultuuripärandi väärtustamist ja kaitset Läänemere piirkonnas. 7. mail toimub Narva raekojas kultuuriväärtuslike hüdroehitiste ja keskkonnakaitse teemal põhjalik arutelu, kus keskendutakse väärtuste konfliktile kultuuripärandi ja looduskaitse vahel, tuues näiteks Kunda hüdroelektrijaama. Samuti käsitletakse nõukogude ja sotsialistliku sümboolika rolli avalikus ruumis, arutledes, kuidas Läänemere riigid on selle ideoloogilise pärandiga toime tulnud ning millist rolli see mängib tänapäeva identiteedi kujundamisel. Kolmanda teemana keskendutakse tööstuspärandi tulevikule, tuues esile Kreenholmi manufaktuuri ja arutledes, kuidas elustada tööstusmälestisi väiksemates linnades, eeskätt Ida-Virumaal, tuginedes parimatele praktikatele.

Kohtumise jooksul vahetatakse kogemusi ja otsitakse tasakaalu erinevate väärtuste vahel, samas tutvustatakse Ida-Virumaa unikaalset tööstus- ja kultuurimaastikku. Seminari raames külastatakse Kunda tammi, Sillamäed, Kreenholmi manufaktuuri, Joala linnaosa, Narva Veneetsiat ja Aidu karjääri, et näidata rahvusvahelistele ekspertidele, kuidas piirkonna ajalugu ja kultuuripärand on omavahel seotud.

Läänemeremaade Kultuuripärandi Nõukogu tööd juhib igal aastal roteeruv eesistujariik. Alates 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025 on Eesti Läänemeremaade Kultuuripärandi Nõukogu eesistuja Eesti.