Repliik: raha jätab rattad seisma

Anette Mai Samolberg. Foto: Ain Liiva

Väiksest peale on mulle õpetatud, et raha tuleb kõrvale panna. Mingu see kas rahapõssasse, sukasäärde või madratsi alla. Nii ma teinud olengi, ent millal võib sellest sõltuvus saada?

Kogutakse ikka selleks, et midagi osta, ning moodsamad inimesed ka investeerivad. Minu reaalsus on see, et ma ei tee kumbagi. Ma ei raatsi kogutud raha kulutada ja investeerida ei oska. Õppida ma selle kohta ka ei taha, sest see asi lihtsalt ei huvita mind. Ma pigem olen paljas kui püksinööp, mitte ei vahi numbreid, silm punnis peas.

Nüüd on kätte jõudnud aeg osta endale toode, mille jaoks raha on saanud koguda. Suur häda on selles, et lihtsalt ei raatsi. Pigem näpistaks natukene siit ja sealt, et kuskilt see raha kokku saada. Jumal hoidku selle eest, et hoius väheneks!

Mis selle mõte siis on? Kui päris aus olla, siis ma ei tea isegi. Turvatunne? Pigem mitte. Muretsen ikka edasi. Paaniline vajadus iga võimalikku aspekti enda elu juures kontrollida? Tundub nii.