Marianne Muru: «Soovin emadele ja vanaemadele, et neil jätkuks laste jaoks pikka meelt, jätkuks endal lapsemeelsust»

Vankrid pildil: selline, millega kunagi Marianne Muru ennast sõidutati – Pobeda (helesinine, jalastel); tema laste vanker, millest uhke kollektsioon alguse sai (tumesinine); pruunikaspunane nukuvanker, millesarnasega mängis Marianne Muru tütar; sinise ja valgega «nukukas», mis värvuselt sarnane Marianne Muru enese lapsepõlvekäruga, ning udupeen korvvanker Saksamaalt laadalt. Foto: Erakogu

Marianne Muru on kolmekordne ema ja üheksakordne vanaema, Kunda Külaseltsi juhatuse liige ja asjalik kogukonna asjade ajaja. Aga ka tõeline vanaema õunapuu otsas – kõva kalamees, kes vurab ringi uunikummootorrattal, paneb legosid kokku kärmemaltki kui punt lapselapsi, ning tal on märkimisväärne kollektsioon lapse- ja nukuvankreid ja nukke. Viimastele õmbleb tragi naine sobivad rõivadki selga.

Teil on väga huvitavad hobid. Kas serva pidi puutuvad need omal kombel ka emadusega kokku?

Kusjuures see vist on nii küll. Ehkki olen ise juba üheksakordne vanaema, on mul alles enda laste vanker. Sellest see lapsevankrite kogumine alguse sai. See on akendega vanker, ise poest ostsin ja see on täiesti alles. Kuna nüüd on võimalus hoida neid asju ja neid ka seltsimaja muuseumis välja panna, olen julgelt kogu täiendanud.