Putingrad või Nõva-Suursoo?

Sander Liivak. Foto: Agnes Aus

Ma sain lapsepõlve suurima elamuse 1986. aasta kevadel, kui olin 14-aastane. Käisin emaga ametiühingu tuusikuga (tänapäeva mõistes pakettreis) turismireisil. Kuus päeva veedeti Leningradis ja üheksa päeva Moskvas. Sealt tehti bussiekskursioon iidsesse Suzdalisse, kus sain maitsta mõdu. Moskvas ööbisime moodsas Izmailovo pilvelõhkujate linnakus, mis kuus aastat varem oli olnud olümpiaküla. Kuigi tagantjärele tuli omandada poole kuu õppematerjal, olin hakanud Venemaad armastama.

Kas tänapäeval saaksid raamatukoguhoidjast üksikema ja tema teismeline poeg endale lubada sama pikka reisi, näiteks kuut päeva Berliinis ja üheksat päeva Pariisis? Võibolla oli meie reisi subsideerimine impeeriumi kuri plaan. Samal ajal, paar aastat enne laulvat revolutsiooni, käis Eestis venestamine ja Ukrainas toimus Tšernobõli tuumakatastroof, mida Tšornobõli katastroofiks nimetada on sama narr kui hüüda Stalingradi lahingut Volgogradi lahinguks. Nõukaajal kirjutati küll Auschwitzi asemel Oświęcimi koonduslaagrist.

Eestis võrreldakse Venemaa diktaatorit Vladimir Putinit Saksamaa füüreri Adolf Hitleriga. Putin ise võrdleb end tsaar Peeter I-ga, kes pärast põhjasõda võttis endale keisri ehk imperaatori tiitli ja jõudis seda kanda neli aastat. Peeter Suur võitles kakskümmend üks aastat Läänemere ääres Rootsiga, mille lipp on sinikollane; «Voldemar Väike» peab Musta mere ääres sõda riigiga, mille lipuvärvid on laenatud Rootsilt. Putin on valmis sõdima sama kaua, nii et sõja lõppedes oleks ta 90-aastane. Tema sportliku eluviisi juures pole võimatu, et ta võtab endale 2043. aastal uue ametinimetuse ja valitseb veel paar aastakest. Tänu arstiteaduse arengule on isegi meeste keskmine eluiga kolmesaja aastaga tublisti pikenenud. Minu ulmejutus «Viimne juubel», mis ilmus Loomingu 2023. aasta septembrinumbris, kannab Peetri asutatud Peterburi 2070. aastal Putingradi nime, kuid võimalik on ka Vladimirgrad, mis riimub Kaliningradiga.