Südametammide salakohinad naisnipernaadi tammepuus

Kristiina Ehin oma tammega. Foto: Inna Grünfeldt

Kui muusik Silver Sepp auto Pajusti klubi ette tüüris ning sealt astus välja tema kaasa, päikeselise naeratusega Kristiina Ehin, hingas Eduard Vilde kirjandusauhinna žürii tohutu kergendusega: jutt rikki läinud ja rändurid teele jätnud sõidukist osutus legendiks. Või väikeseks liialduseks. Ju Ludwig Sander asja ära korraldas, kui meenutada laureaat Kristiina Ehini tähelepanekuid tüübi agarast osalusest kirjandusauhindamisel.

Küllap pühkis näidendi «Pisuhänd» tegus ja kirjanduslike ambitsioonidega tegelane ka taeva pilvituks ning kandis hoolt, et Eduard Vilde juubeliaastal ja Vilde kirjandus­auhinna 60. aastal teose «Südametammide taga» eest pärjatud Kristiina Ehin saaks särada laureaadile pühendatud iidse tammepuu all, kus tema nimesildile sai kirja juba teine aastaarv. Esimene tähistab aastat 2021, kui vildelikuks krooniti teos «Janu on kõikidel üks».

Ehk juhatas just Ludwig Sander Kristiina Ehini vestluspartneriks kirjanduslikul pärastlõunal Üllar Saaremäe, kellega elu poetessi mitmel heal puhul varemgi kokku ning koguni koos president Ilvesega Iirimaale riigivisiidile viinud. Võimalik, et Ludwigi käsi oli mängus selleski, et enne Pajustisse sõitmist luges kirjanik Eduard Vilde «Vigaseid pruute».