Skip to footer
Saada vihje

Melomaan arvab "Virumaa Suvesaund 2025": direktorirokist hüperpopini

Berk Vaher.

Virumaa Suvesaund on täie hooga käimas, rahvahääletus kestab 3. juunini (kaasa arvatud) konkursi kampaanialehel virumaateataja.ee/suvesaund.

Vahepeal võttis aga kirjanik, muusikakriitik ja melomaan Berk Vaher ette ning kuulas ära kõik tänavuse Virumaa Suvesaundi võistluslood ja pani kirja, millised mõtted, tunded ja seosed tal tekkisid.

Virumaa Suvesaund 2025 võistluslood.

Graniidi 17 – "Tuhk või romaan"

Virumaa heliveteran Peep Pihlak (Moonaküla Muusikaakadeemia) külastas sõpra Tõnu Timmi Muhumaal ja kirjutas raugelt igatseva pala, mis on parimas mõttes "keskealiste kohvikumuusika": tundliku seadega, sõnadega, mis panevad kuulama ja milles küpsemas eas mehel on kerge end ja oma armumisi ära tunda. Arvata on, et "Tuhk või romaan" saab Kuku ja Vikerraadio hitiks, aga täiel rinnal hingab küllap ikka elavas esituses. Mõnes suvelokaalis klaasi külma veini kõrvale ... või hoopis talvel kamina ääres? Nii või naa, isegi juba melukil rahvas jääks kuulama – Tõuni hääles on endiselt (või aastatega üha enam) saudade‘t, mis ei lase lugudel pelgaks taustaks jääda.

Loomekooslus Graniidi 17 on kunagiste kursusekaaslaste Peep Pihlaku ja Tõnu Timmi nostalgiaprojekt. Peep Pihlak on Rakvere muusik ja muusikaõpetaja, Muhumaal elav Tõnu Timm on tuntud eelkõige ansambli Jäääär pillimehena.

ASEDRAN – "Rain Dance"

Ma pole enam kuigi pingsalt jõudnud end Rakvere kireva hiphopi- ja biidiskeenega kursis hoida, aga sajandi algupoole olid Lejal Genesi "Higha Collectionid" üheks põnevamaks uue Eesti muusika allikaks. ASEDRAN osutub olema Kadrina päritolu räppar Culpase kõrvalprojekt ja ta ise hiphopiemalaeva RLV Massive uusim liige, ent "Rain Dance" on instrumentaal, mis toob tagasi mitte ainult vanade "Higha Collectionite" mälestusi, vaid ka 30 aasta taguseid ülikooliaja "Vibratsiooni" saateid: siin on natuke vana kooli acid house‘i, natuke big beat‘i ja triphoppi, indie‘lik kitarrisämpel ... Kõrvutamine DJ Shadow‘ga ASEDRANi vististi ei pahandaks.

ASEDRAN on 17-aastane MC Culpas, kes teeb oma esimese arvutiga sõbra käest saadud FL Studioga esimest korda muusika loomise katsetusi.

Allikas – "Bliss"

Culpase käsi on mängus ka ses Andreas Allikma instrumentaalis. Triphop-ambient? Baleaariline dub? Virumaa Boards of Canada? Midagi on siin ka Sven Grünbergi ja Janek Murdi filmimuusikast – oma uutele linateostele helindaja otsijad, pange seda tegelast tähele.

Allikas on Kadrinast pärit noormees, kes on muusikaga tegelenud 13 aastat, kuid siiamaani on kogunud väga palju muusikat ainult sahtlisse. Enamjaolt teeb ta elektroonilist muusikat, näiteks meditatiivset, downtempo't, mängu- ja filmimuusikat, biite.

Krackmane – "Sleep Paralysis"

Virumaa Suvesaundi eelmise aasta rahvalemmiku "Lost Your Shot" autor määratleb netikanaleis oma muusikat ise kui "phonki"; ma kuulen uuest palast tihket drum‘n‘bass‘i, mis vististi kätkeb endas viimaste kümnendite mutatsioone (jällegi, pole end kursis hoidnud), aga kõnetab ka neid, kes 1990-ndate hakul esimeste ses laadis katsetustega kokku puutusid. Kõik toonased žanrid nii elujõulisena püsinud ei ole.

Krackmane alustas muusika loomisega 2021, laadides loodut üles peamiselt SoundCloudi. Alustas "phonkist" ja liikus edasi breakcore'i žanrile.

veicneici – "nv"

Kui Suvesaund on Virumaa Eurovision, siis siin on selle Tommy Cash (küll naissoost). Täiesti teises äärmuses hitt kui Graniidi 17 võistluslugu – põrklev ja kidisev hüperpopp, mis kõneleb Z- või juba alfageneratsiooni keeles. 50-aastane vehm ei saa mõhkugi aru, aga samas kõrva "nv" ikkagi poeb. Ja see on kogu konkursil vaat et ainus lugu, millesarnast poleks kuidagi saanud eelmisel sajandil teha (kuigi mitte ainus, mille tegijate sünniaasta algab aimatavalt arvuga 2). Marmormaze‘i kaaslanna, ütleb kõiketeadev internet.

veicneici kirjeldab end noore naisena, kes saab alati, mida tahab.

Vesikas (feat. Fofkin & Martin Kalmet) – "Kodukandi huligaanid"

Huligaanselt see küll ei mõju, Martin Kalmeti refräänihääl on pigem paipoisilik ja vana kooli räppiminegi on tänavuse võistluse skaalal märksa lähemal Tõunile kui veicneicile. Aga teksti häbenematu nostalgia (siis ikka vist mitte nii) depressiivsete väikelinnade või lausa alevite-külade noorpõlve järele annab loole intrigeeriva etnograafilise mõõtme. Haakub praegu USA-s ülimenuka kantriseguse hiphopiga, aga samas on see just ikka Eesti asulate muusika. Kohtame seda veel kunagi filmis "Fränk: 20 aastat hiljem".

Lugu on tagasivaade lapsepõlvele ja kunagisele kodukandile. Sõnad: Vesikas & Fofkin. Viis: Martin Kalmet. Muusika: Karmo Toome.

Põhjakiht – "Sa ei ole noor"

... ja kohe siia järele karmimalt kaprealistlik sissevaade, mis väikelinnade (wannabe?-)huligaanidest suuremas linnas saab: "pole snäppi ja pole tinderit/avan promenaadil kümnenda pilsneri/regaliast veel üks aramis/minu teekond minu nooruse paradiis ..." Ossiklubide paralleelmaailm, kus 90-ndad ei lõpe kunagi ja kus lämakännis Kalevipojad Captain Hollywoodi saatel laksualuseid tšikke sebivad. Dr. Puurmanni manitsus ("vaadake noormehed/kui te siin hakkama ei saa/siis peate minema oma rajooni muusikakooli/või poliitikasse") lisab (enese)iroonilise silmapilgutuse.

Bändi üks solistidest ja kahel korral ennegi Suvesaundil osalenud Mementō on oma juurte kaudu seotud Lääne-Virumaaga, nimelt tema vanavanemad elasid omal ajal Essus. Seetõttu veetis Mementō ka ise madalas eas oma lapsepõlvi seal kandis.

Nety – "Drugs Are Bad"

Efektse käiguga synthwave, mis eeldab retrolise arvutimängu juurdekujutlemist; omaette kuulatuna jääb liiga ühe motiivi kordamisse kinni, mõjub visandlikult. Me võime synthwaver‘ite imetletud 80-ndate instrumentaalidest ka vaid mõnd põhikäiku mäletada, aga Moroder, Faltermeyer, Hardcastle ja paljud teised olid suured varieerijad ...

The Nety on enda sõnul muusikat loonud juba 10 aastat.

Kaido – "Go"

... nagu ka Mike Oldfield, kelle albumeist ei paista puudust tulevat Kaidu Peetso plaadikogus. Aseri koolistuudios salvestatud kitarri ja arvutibiitide hübriid triivib siiski enam new age‘i kui proge poole, üllatades vahepeal eleegilise etnomotiiviga.

Kaidu Peetso on sündinud ja elanud terve elu Virumaal, muusika loomisega on mees tegelenud pool sajandit.

Ööhöövel – "Vaikus!"

Näikse tegu olevat bardiks rahunenud vana punkariga, kes DND, Sõpruse Puiestee ja vana Metro Luminali kõrvale kuulab endiselt ka vanu kodusalvestatud Kino kassette. Garaažiromantika, mis ei sure, kuni ...

Ööhöövel – üksi algusest lõpuni välja.

Qaribou – "Enam vähem" (demo)

... on bände nagu Qaribou, kes reklaamivad end kui shoegaze-/slowcore-bändi, aga võiksid vabalt olla Ööhöövli pojad, tema kitarride, plaadikogu ja garaaži toel oma karusemat-udusemat kõla otsimas. Varajase grungeroki vaimu on siin rohkem kui vanema põlve pigem idamõjulises altrokis.

Qaribou on neljaliikmeline mitmekesiste juurtega indie'kas melomaanirokibänd.

Karoliina Alla ja Jürgen Rosenberg – "Julge mees"

8. klassi loovtöö! Tundub, et Tapalt(?) Nooruk kostabki äsja häälemurde läbinuna. Lõõtsahoog pumpab pala kohe algul Tätte-jäljendusest kõrgemale, aga neiunoka avanedes puhkeb "Julge mees" eriti vahvaks indie-folgilikuks lõkkelauluks. Uljas naivism – võib pingereas kujuneda selle võistluse üllatajaks.

Karoliina ja Jürgen on kaks noort rahvamuusikut Tapa vallast.

Gän‘d – "Teised mõtted"

Veel üks 90-ndate veteran – Terko Jakobson. Artistinimigi viitab toonasele pilapundile D-Gän, kuhu Vikipeedia põhjal kuulus ka Janek Levartovski (rula) – vist ainus sedasorti instrumendil koosseisuline bändiliige muusikaajaloos? "Teised mõtted" on justkui mingist fetišiklubi põrandaalusest punkrist pärit teknohaussrämmar, mis võib samuti olla tehtud pilamisi: miskipärast meenub Jimi Tenori "Take Me Baby".

Terko Jakobson on endise Rakvere kultusbändi D-Gän liige ja nende hiti "Seib" kaasautor. Tema peamine muusikaloome kese on vokaalse popmuusika ümber, aga samal ajal kirjutab ta ka klassikalist muusikat.

Don Pedro – "Kes ütles"

Juba varemgi Suvesaundil tähelepanu äratanud tšelloräppari vana kooli kanepihümn. Siin on ka videoga vaeva nähtud; oma halli habeme ja prillidega (ent ka tekstiloome ja nihkes huumoriga) mõjub Pedro kui Aapo Ilvese Põhja-Eesti poolvend. Tšelloga võiks julgemaltki jännata, pädevust kuuldavasti on küllaga.

Don Pedro on justkui räpimaailma Aapo Ilves.

Kain – "Happy"

Kain Kalja on varem Suvesaundilt ka Station Narvale saanud. Indie-bardi üks kõrv näib püsivat Radioheadi "OK Computeris" ja üldse introvertsemas 90-ndate haku altrokis – aga teise võib olla ka Lola Youngi mullune debüüt kostnud.

Kain on Suvesaundil osalenud esimesest aastast alates.

Wispels – "Ülekuumenenud"

Nii. Kogu lugupidamise juures teiste võistlejate suhtes – see on nüüd see lugu, mis tänavusse Suvesaundi süvenemise kuhjaga ära tasus. Seni mu aasta Eesti lugu number 1. Varem konkursil sümpaatsete klaveriballaadidega silma paistnud neidudeduo on teinud nüüd hüppe hüpnootilisse ja tantsitavasse dreampop‘i. See on Eestis kippunud olema parasjagu nii kõrvaline kõla, et vaevalt neiud teavad oma siinseist eelkäijaist, 90-ndate Zone‘ist või 00-ndate taevalike nimedega obskuursustest Pilv ja Cloudspeak; tänane Vera Vice on ehk tuttavam, aga pigem on siin taustamõjudes Weekndi ja Billie Eilishit. Ja ometi kõlab tulemus värskena, heas mõttes omatehtuna, jäljendamata otseselt kedagi. Noortes häältes on juba omajagu nukrat elukogemust, aga pigem kostab "Ülekuumenenud" siiski helgelt ja lootustandvalt.

Wispelsi moodustavad kaks loovat tüdrukut, kes armastavad väga muusikat.

Kaaren – "Ma ei tea"

Magamistoa-crooner nagu Mac De Marco või Connan Mockasin? Hipsterisuve helindamise potentsiaaliga Kaarel Kilk paistab praegu hoopis toimetavat Tartus, Jaani kirikus.

Kaarna loo alged lähevad tagasi aastasse 2021, kui pandeemia oli veel üsna värske.

Everin – "Selles öös"

Ka Everin Kanger ja Lauri Siska on Lõuna-Eestist. D‘n‘B- ja synthwave‘i- maiguline EDM võiks eriti korda minna neile, kelle õnnelikumad ööd jäid tosinkonna aasta taha – nii et ka üks 21. sajandi nooruse hümn, aga ehk mitte enam esimese nooruse. Isegi nõnda äsjase aja suhtes annab juba nostalgiline olla! Everini sumedas tämbris on vihjeid musikaalsele mitmekülgsusele.

Everini muusikaline stiil peegeldab eelkõige popi helikeelt, mida rikastavad romantilised ja emotsionaalsed elemendid

57EVEN x Lil Autizmo x DeBu – "Tell Me"

Vana kooli hiphopi kõrvale ka käesoleva sajandi maneeridega, mõmisevamat räppi, aga laulupõigetest aimub pigem varasema R‘n‘B / new jack swing‘i mõjusid ja tunnetust.

57EVEN, Lil Autizmo ja Debu on kolm räpparit, artisti ja muusikahuvilist, kelle erinevaid maailmu seob muusika.

V@lguMihkel – "Taaskohtumine"

Ja viimaks stiilipuhast direktorirokki (selgub ka, et esitaja kodanikunimega Siim Mihailov tegeleb coaching‘uga). Tehnilise poole eest vastutavad Culpas & Mart Rauba (RLV Massive) on tulemuse hoidnud siiski minimalistlikult akustilisena, hoidudes "direktoreid" tihti rõhuvast üleproduktsioonist.

V@lguMihkel usub, et maailmas ei saa otsa laulud armastusest ja/või selle puudumisest.
Kommentaarid
Tagasi üles