/nginx/o/2024/10/18/16427063t1h217a.png)
/nginx/o/2025/05/29/16877539t1h2d68.jpg)
Käesolev aasta on inimesi hinnatõusudega juba pitsitanud. Juulist kehtima hakkav 24-protsendine käibemaks lisab hinnatõusudele veelgi suurema surve. Võib arvata, et selline käibemaksutõus lööb eelkõige perede rahakoti pihta.
Käibemaksumäära tõus 2 protsendi võrra on suur tõus. Kaks protsenti ei pruugi kõlada hirmutavalt, kuid kaheeurone saiapäts maksab 1. juulist 2.48 ja kümneeurone kommikarp näiteks 12.40. Aga vaid saiapätsi ostame ilmselt harva. Nii et kel kavas osta mööblitükk või hoidku jumal, kodu, siis võidab see, kes tehingu kuu aja jooksul ära teeb. Asjatundjad on juba arvutanud, et kui uus korter maksab praegu näiteks 200 000 eurot, siis tuleb ruttu tehing sõlmida. 1. juulist maksab see umbes 3279 eurot rohkem.
Loomulik, et hinnad ajaga tõusevad. Keegi ei nuriseks, kui sama tempokalt suureneksid ka sissetulekud. Riik soovib aktsiiside ning erinevate maksude abil oma rahakotti täita. Kui aga inimestel jääb selle tõttu näppude vahele liialt vähe, tõmbab see majandusele pidurit ja tegelikult ei laeku riigikassassegi soovitud summad.
Maksude tõstmine on küllaltki lühinägelik samm. Pikas perspektiivis oleks tarvis leida muid võimalusi. Iga inimene teab, et kui raha on vähe, tuleb kas sissetulekut suurendada või väljaminekuid vähendada. Parem oleks kombineerida neid mõlemaid. Riigi ladvikus peaks olema rohkem ettevõtjaid, kes oskavad hästi sissetulekuid kasvatada.
Alkoholi- ja tubakaaktsiis tabab hoobina neid, kes armastavad napsitada või sigarette suitsetada või mõlemat. Tõsi, pudeli veini jaksab inimene aja jooksul ikka osta ja pigem ongi hea, kui liiga sageli alkohol ostukorvi ei satu. Tubakatooted muutuvad aga suisa kättesaamatuks, sest neid kulub tarvitajatel iga päev ja mõnikord palju. Võib vaid mõelda, kas hinnatõus sunnib inimesi tervislikumaid valikuid tegema või saab hoogu salasigarettide äri, samuti muu ebaseadusliku kaubaga sahkerdamine.