Nisuleivaga on saadetud sõtta ja hirmutatud vaime

Nisusorte on Eesti põldudel ligikaudu 20. Foto: Margus Ansu

Nisu peetase esimeseks teraviljaks, mida toiduks kasvatama hakati, ning Ees-Aasias tehti seda juba umbes 10 000 aasta eest.

Eestis arvatakse seda olevat kasvatatud umbes 4000 aastat. Nüüdseks kasvatatakse peamiselt kaht nisuliiki: harilik ehk pehme nisu (seda tunneme meie Eestis) ja kõva nisu, mis vajab kasvuks kuivemat ja mandrilisemat kliimat ning mis moodustab maailma nisutoodangust vaid umbes neli protsenti. Nisul on tali- ja suvivormid ning tunduvalt suuremal pinnal kasvab meil suvinisu. Kuid mahetootjad on hakanud kasvatama ka speltanisu kui vähenõudlikku ja tervisele kasulikku nisuliiki. Nisusorte on Eesti põldudel umbes 20.

Nisust saab palju. Näiteks nisukruupe, mille puhul eraldatakse terast vaid väliskest ning mistõttu on kruubid väga suure toitainesisaldusega; bulgurit, mida saab poolpehmeks aurutatud terade kuivatamisel ja purustamisel; mannat, mis on eri jahude jahvatamisel saadud kõrvaltoode, ja kuskussi, mis valmib kõvanisust jahvatatud manna segamisel veega, misjärel piserdatakse segu külma veega ning pressitakse see siis peenteks teradeks.