Kolumn: tõestisündinud lugu

Kristjan Svirgsden. Foto: Virumaa Teataja

Mitte keegi ei tahtnud minna. Venemaale. Komandeeringusse. Seal oli defitsiit. Kõigest. Eriti transpordivahendite piletitest. Öömajast. Nõukainimesele hotelle polnudki. Kolhoosnike kodud ja kalurite ühiselamud olid pilgeni täis. Ja hinnatase ületas kordades ettenähtud komandeeringurahasid.

Läksin tegema koopiat. Filmile «Rahutud inimesed». Pole raske ülesanne. Istud laboris värvimääraja kõrval ja ühtlustad koos temaga värve ja valgust. See kestab nädala. Kord päevas peab kohal olema. Ja nädala pärast Ostankino peavalitsuses ettenäitamisel. Koos Eesti Telefilmi peatoimetaja ja ETV direktoriga. Nii et tähtis teos. Eeldatavaid vaatajaid 260 miljonit. Eesti saavutused vene revolutsiooni 70. aastapäevaks.

Lennukipilet Leningrad–Moskva oli taskus. Ööbimisega töötas mu salarelv. Inturisti hotell Moskva. Nõukogude inimene välismaalastele mõeldud hotellis! Tol ajal täiesti uskumatu lugu. Aga juhtus see paar aastat tagasi. Samas situatsioonis. Saadeti öömajata komandeeringusse. Oli valida – kas raudteejaam või silla all.