Juhtkiri: Reklaamivaba rahvusringhäälingu ideaal

Ringhäälingute liit pöördus riigikogu kultuurikomisjoni poole, et algatada komisjonis arutelu rahvusringhäälingus (ERR) praktika üle edastada reklaami ja sponsorteavet.

 Elektrit on ERRi teemal õhus tunda veelgi, sest riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul lahkuvad Eesti rahvusringhäälingu nõukogust kolm spetsialistist liiget, kelle hulgas nõukogu senine esimees Hagi Šein, lisaks temale veel Andres Jõesaar ja Ela Tomson. Nende kahe uudise vahel on võimalik näha seoseid. Nimelt on rahvusringhäälingu nõukogu ERRi seaduse kohaselt rahvusringhäälingu kõrgeim juhtimisorgan. Ja avalikult kättesaadavatest ERRi nõukogu koosolekute protokollidest ilmneb, et tihti moodustavad suure osa koosolekute päevakorrast taotlused reklaami edastamiseks ERRi eetris ja enamasti on saanud need taotlused positiivse vastuse.
Rahvusringhäälingu seadus keelab Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis reklaami edastamise juba aastast 2001 ja sellest ajast tõstatavad erakanalid mõne aja tagant diskussiooni teemal, kuidas ERR on püüdnud keelust mööda hiilida juba seaduse jõustumisest alates ja tõlgendab sealjuures liberaalselt seadust, mis annab õiguse näidata reklaami, kui see kaasneb kas rahvusvaheliste suursündmuste või oluliste kohalike ürituste ülekannetega.
On mõistetav erakanalite ootus, et turul olev telereklaami raha jääks nende jagada, ning maksumaksjate soov vaadata reklaamivaba televisiooni, mida riigieelarve kaudu me ju kõik makse makstes rahastame.
Teisalt on arusaadav Eesti Televisiooni soov saada oma saadete tasemel tootmiseks pisut lisaraha, sest riigieelarve võimalused on siiski üsna piiratud ja teleprogrammi tootmine kallis.
Samas on kõigis telekanalites ning paljudes saadetes ja filmides tegemist nn tootepaigutusega, mille puhul mõne konkreetse kaubamärgiga toode justkui juhuslikult ekraanile eksib. Siinjuures tekibki küsimus, kas täiesti reklaamivaba televisoon ongi üldse võimalik.