Noorte rikkumised toovad vestluse, kohustuse või trahvi

Hiljuti leidis Kadrinas aset juhtum, kus noored askeldasid kõigepealt raudteele kive asetades ja suundusid seejärel rahvamajja promillijooke rüüpama. Foto: Marianne Loorents

Värske noortefilm "Fränk" näitab, kuidas lapsed oma mõtlematute tegudega politseinike tähelepanu äratavad. Kõik me oleme olnud kunagi noored ja teinud valesid valikuid, kuid kus jookseb piir, kust vempudest saavad rasked õigusrikkumised? Sagenevate pahategude valguses muutub aina olulisemaks küsimus, kuidas noori suunata, mitte ainult karistada.

Noorte on viimasel ajal jõudnud pättustega ka leheveergudele. Näiteks on nad raudteele asetanud kive, varastanud poest šokolaadi ja õlut ning napsisena mürgeldanud. Viimastel aastatel on politsei muutnud lähenemist alaealistele. Kui varem määrati pigem rahatrahve, siis nüüd eelistatakse seada kohustusi, mis kasvatavad vastutustunnet. Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna grupijuht Kristi Rist selgitab: "Rahatrahvid maksid sageli vanemad. Laps ei tunnetanud tagajärgi. Nüüd määrame kohustusi, mille täitmise eest vastutab noor ise." Trahvi rakendatakse alles siis, kui kohustused ei ole tulemuslikud olnud.

Näiteks alkoholi tarvitamise korral võib noor saada ülesandeks käia jooksmas ning seda mobiilirakenduse abil tõestada. Sageli toimuvad ka perevestlused. Kui koolist puudumised on probleemiks, seatakse eesmärgiks järjepidev kohalolek. Kui kahe kuu jooksul puudumisi pole, karistust ei rakendata.