Virumaa juurtega mees hoiab elus esiisade pärandit

Pärandkultuuri austaja Gert Kallas võtab kasetökati teo ette iga paari nädala tagant. Foto: Erakogu

Mis sünnib, kui noor mees saab päranduseks vaarvanaisa märkmed, mis lisaks perekonna ajaloole sisaldavad tökati põletamise kui peaaegu kadunud oskuse üksikasjalikku õpetust? Nõnda läks see Gert Kallasega? Pärandi elushoidmisest sai esmalt tema hobi ning nüüdseks hammustab loodustoodete valmistamine suure osa talupidaja ajast.

Väike-Maarja külje all Naraka külas elanud Porkuni mõisa kärner Jakob Püss ajas oma talus peamiselt männitõrva, aga ka kasetökatit apteekidele, kohalikele nõiamooridele kadakaõli ja kivitõrva saarepuu juurtest. Kõik oma teadmised ja tähelepanekud väärt kraami valmistamisest pani mees märkmikusse kirja.

Veidi enne, kui Gert Kallase 92-aastasel vanaemal Helenel tuli aeg siitilmast lahkuda, andis ta lapselapsele edasi oma vanaisa mälestusesemed. Vanaema arvas, et ehk on noormehel tallel hoitu vastu huvi ning võibolla leiab ta märkmetest ka üht-teist kasulikku, mida oma talupidamise juures silmas pidada.