/nginx/o/2015/04/24/3998087t1h860b.jpg)
/nginx/o/2012/04/27/1078136t1hdcba.jpg)
Uus suurlaen tõstab Rakvere linna laenukoormuse lubatud piiri lähistele, samas on lootust, et omavalitsustele lubatud laenupiir järgmisel aastal kasvab.
Tasuta kvoodiraha sunnib laenu võtma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere linnavolikogu otsustas võtta 1,448 miljonit eurot laenu, et tagada linna kaasfinantseering Triinu lasteaia renoveerimisel ja Lennuvälja tööstusala arendamisel. Lisaks makstakse laenurahaga kinni Rakvere gümnaasiumi kahe hoone ning Rakvere põhikooli energiasäästlikumaks muutmine, mille eest lubas algselt tasuda riik.
Rakvere abilinnapea Allar Aron selgitas, et Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) korraldatud koolide energiasäästlikumaks muutmise hanked läksid ligi kolmandiku võrra kallimaks kui esialgu kalkuleeritud ja nii tuleb linnal leida põhikooli jaoks lisaraha 94 000 eurot, Rakvere gümnaasiumi peamaja jaoks üle 167 000 euro ja Tallinna tänava õppehoone tarvis veidi enam kui 160 000 eurot. Algselt lubas riik, et hoonete renoveerimine ei lähe linnale midagi maksma.
Linnavolikogu esimehe Mihkel Juhkami sõnul oli asjade sellist käiku karta. “Suur hulk hankeid kuhjati ühe asutuse kätte ja väga lühikesele ajale,” rääkis ta kümnetest ja kümnetest ehitushangetest, mida RKAS tänavu hoonete energiasäästlikumaks muutmiseks korraldab.
Volikogu liikme Aleksander Holsti sõnul teeb teda murelikuks asjaolu, et Rakvere gümnaasiumi vana hoone renoveerijaks on Facio grupi ettevõtted.
“Aga meil pole siin midagi parata, sest hankeid korraldas Riigi Kinnisvara,” lisas ta.
Ka Rakvere reaalgümnaasiumi pikeleveninud remondiga tegeles Facio. “Ma ei taha neid f-tähega sõnu suhugi võtta,” pahandas kooli direktor Martti Marksoo.
Uus kopsakas laen kergitab järgmiseks aastaks Rakvere linna laenukoormuse 57,4 protsendini põhitegevuse tuludest, praegu võib omavalitsus laenu võtta kuni 60% põhitegevuse tuludest.
“Aastaks 2016 langeb laenukoormuse tase 35 protsendile, siis hakkavad ka uued Euroopa Liidu rahad tulema, mille jaoks läheb vaja lisarahastust, kuigi ideaalne oleks see, kui saaksime kaasfinantseerimise omavahenditest,” rääkis Allar Aron.
57,4 protsendi sisse on arvestatud ka praegu veel võtmata laenud, näiteks Targa Maja ja Rakvere linna algkooli hoonete tarbeks.
Mihkel Juhkami sõnul on alates tänavusest aastast kehtima hakanud finantsjuhtimise seaduse kohaselt omavalitsustel tegelikult õigus võtta laenu 100% põhitegevuse tuludest, kuid riigi tasandil tehti eriotsus, et veel vähemalt sel aastal on protsent jätkuvalt 60.
“Eks riik tahab raskel ajal oma numbreid Euroopale ilusamatena näidata,” kommenteeris Mihkel Juhkami ja lisas, et kui tänavu valitsuse poolt uut eriotsust ei tehta, kerkib järgmisest aastast ka omavalitsuste laenulagi.
“Ja Viimsi vald on muudkui laenanud ja laenanud, hoolimata sellest, millised erakonnad seal võimul on, ning nende laenuprotsent on juba 180,” lisas linnavolikogu esimees.
Siiski seab Rakvere linna kopsakas laenukoormus kahtluse alla mõni aeg tagasi vastuvõetud põhimõttelise otsuse, mille kohaselt kavandati alates 2013. aastast hakata võtma laenu linna tänavate kordategemiseks.