/nginx/o/2025/06/04/16895212t1hc96e.jpg)
Kuigi ilmataat teab mis suviste ilmadega eestimaalasi kostitanud ei ole, on ürituste ja suvekontsertide aeg igatahes alanud. Eriti hoogne on läbi aastate olnud juuni esimene pool, pärast jaanipäeva saabub enamasti vaikus, vähemalt Rakvere linnas. Lühikesel suvel on nädalavahetusi täpselt nii palju või vähe, nagu neid on, ja sinna peab ära mahtuma n + 1 üritust kontsertidest ja suvelavastustest folklooripidude ja festivalideni.
Kui üritused satuvad samale ajale, eriti väikeses maakonnas, kus publikut võiks pigem suve peale hajutada kui korraldajate vahel konkurentsi tekitada, on lugu paha. Kui vaatajal on võimalus plaane muuta, siis pikalt plaanitud ettevõtmist, kuhu kutsutud esinejaid kaugetest paikadest, ei anna kuidagi ringi paigutada. On kena, kui suurte ürituste korraldajatel õnnestub nädalavahetused sõbralikult ära jagada, ja sama oluline, et kokkulepped peaksid. Kergekäeline ümbertõstmine paneb teise ettevõtmise paratamatult löögi alla ning tekitab nii majanduslikku kui ka emotsionaalset kahju. Kui pettunud tubli tegija laseb käed rüppe või lööb üldse käega, on see kaotus meile kõigile.
Nõnda väikeses maanurgas, nagu on meie maakond, on vähemalt kultuurikorralduses üksteise ületrumpamine üsna näotu. Kui on võimalik plaanida suured armastatud üritused nii, et üksteisele ära ei panda, peaks kindlasti nii olemagi – ja see ehk oleks ka virupärane. Kui mahuvad ühe teki alla korraldajad, kellest keegi ei kisu suuremat osa endale peale, mahuvad sinna kindlasti ka rahulolevad külastajad, kes ei pea valima, kas minna juunikuus Käsmu või Rakvere Vallimäele.
Iseasi muidugi, kui tegemist on täiesti erinevate üritustega, võtame näiteks arvamusfestivali ja folgifestivali. Naabermaakonda arvamusi kuulama sõidavad kindlasti need, keda samal ajal toimuv folgipidu ei meelita. Iga üritus saab publiku. Aga kaks suurkontserti ühes pisikeses maakonnas samal ajal ... Nõme lugu küll.