/nginx/o/2024/08/05/16270670t1hc7a6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/06/16899643t1h51cb.jpg)
Hämarasse kitsukesse koridori immitseb valgust vaid ühest ruumist. Korraga kostab sealt: "Üü, kaa, koo, jaa!"
Sellist hüüet ja sellele järgnenud muusikamürinat Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koja päevakeskuses just ei ootaks. See siin aga kõlas, ja ust paotades avaneb vaatepilt, mis on sama hämmastav. Kitsukesse ruumi on koondunud raju punkmuusikat uhavad peamiselt keskealised inimesed, kes näivad end tundvat otsekui suurel laval. Piisab pilgust nende nägudele ja helidest, mida kuuldavale tuuakse, et tajuda, kui innuga asjas sees ollakse.Tulijate tervitusviipele vastatakse otsemaid samasuguse viipega. Ent pungimüra ei vaibu, muusika on püha.