Aasta küla komisjon tutvus Roela küla pärlitega

Aasta küla hindamiskomisjon tutvus Roelaga. Foto: Merly Raudla

"See on meie kümnes küla, kohelge meid hellalt," ütles riigikogu esimees Lauri Hussar Roela vabatahtlike päästekomandos enne järjekordse aasta küla tiitli nominendiga tutvumist.

Suur seltskond tutvustas ennast komandohoonesse kogunenud kohalikele külaveduritele ja järgnes komisjoni kahetunnine tuur mööda Roelat.

Poolteist aastat vabatahtlike päästjate pealik olnud Tuula Raidna tutvustas komandot ja kirjeldas kerksuskeskuse võimalusi.

"20 inimest on valmis kohe reageerima," tõi ta esile ning lisas, et vabatahtlikud suudavad hallata kogu valda, kuna asuvad keskel.

Üleeestilise aasta küla konkursi komisjoni liikmetel on pooleli suur töö. Läbi tuleb käia üle riigi 15 nominenti. Reedel väisas hindamiskomisjon Roelat ja sõitis edasi Ida-Virumaale Tammiku kandiga tutvuma.

Roelas giidiks olnud Roela Kodukandi aktivist Tiina Alavere näitas raamatukogu ja kooli juures asuvat kirjandusmetsa. Puude vahel on põnevate atraktsioonidega muinasjutuline mängumaa. Kõik elemendid kannavad mõnest lasteraamatust inspiratsiooni saanud nime. Näiteks turnimisalal ilutses silt "Sipsiku sik-sak".

Põllutööriistade muuseumisse on ümberkaudsetest küladest kogutud palju vanaaegseid masinaid.

Noortemajas pandi komisjoni liikmed lastega võidu puslet kokku panema. Mõlemad tiimid olid hasarti täis, kuid täiskasvanud olid siiski nobedamad.

Metsloomade piltidega pusled koos, tuli 3D-prinditud kakajunnidele õige koht leida. Jänese- ja põdrapabulatel osati vahet teha küll. Siinkirjutaja hinnangul olid printerist tulnud plastmassist põdrapabulad kindlasti pisikest kasvu looma omad. Metsas kohatud põdrajunnid on olnud alati hulga suuremad.

Eesti ainsas säilinud käbikuivatis said komisjoni liikmed kiire ülevaate hoone ajaloost ning kohalikest sündmustest.

XI Eesti aasta küla selgub 23. augustil Kaereperes

Eesti külaliikumine Kodukant on aasta küla konkurssi korraldanud aastast 2005, seda igal teisel aastal. Lauri Hussar on järjekorras juba viies riigikogu esimees, kes hindamiskomisjoni töös osaleb. Konkursil osalevad kõigist 15-st Eesti maakonnast valitud aasta külad.

Eesti aasta küla aunimetus antakse ühele külale, külade piirkonnale või alevikule, mis on saavutanud nähtavaid tulemusi ja mõju kohapealse elukeskkonna kujundamises. Aasta küla valimisel on ka seekord olulisel kohal piirkonna valmisolek kriisideks ning turvalisus.