Rahvakultuuri Keskuse paikkondlikud kultuuriprogrammid toetavad Eesti rikkalikku kultuuripärandit, raha sai ka Virumaa pärimuskultuuri programm.
Pärimuskultuuri programmile tuli toetust
Virumaa kultuuriprogrammi esitati taotlusi 34, rahastati 22 projekti. Virumaa pärimuskultuuri programmi toel annab Eesti Rahva Muuseum välja Fr. R. Kreutzwaldi käsikirja “Virumaa rahvarõivad 1842” ja Viru instituut kogumiku “Virumaa vanad lastemängud”. Toimuvad mitmed õppepäevad, kus taaselustatakse vanu käsitööoskusi ning väikesed Virumaa pärimusmuusikud peavad suvekooli ja sõidavad õppereisile Kihnumaale.
UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon võeti vastu 2003. aastal ja selle ajendiks oli vajadus kaitsta kirevat, ent samas kergesti hääbuvat vaimset kultuuripärandit. Eesti ühines konventsiooniga aastal 2006. “Vaatamata sellele, et Eesti on väikeriik, on meie kultuuripärand väga mitmekesine ning omanäoline. Selle hoidmiseks ja väärtustamiseks on kultuuriministeerium loonud toetusprogrammid, mis toetavad kogukonna initsiatiivi ja võimaldavad neil hoida elavat pärandit,” ütles Rahvakultuuri Keskuse toetusprogrammide osakonna juhataja Merje Müürsepp.
2012. aastal andis kultuuriministeerium Rahvakultuuri Keskusele koordineerimiseks üle seitse toetusprogrammi ehk paikkondlikku kultuuriprogrammi: Setomaa, Vana Võrumaa, Mulgimaa, programm “Kihnu kultuuriruum”, “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond”, Virumaa pärimuskultuuri programm ning Peipsiveere kultuuriprogramm.
Kõigi programmide ühine eesmärk on väärtustada ja taaselustada Eesti eripalgelistele kultuuriruumidele omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning keelelist eripära, aidata kaasa vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilimisele, taastumisele ning arengule ja laiendada kohalikus kultuuris osalejate ringi, sidudes just noori esivanemate keele ja kultuuripärandiga.
Erinevatele projektidele on eraldatud kokku ligi 560 000 eurot.