/nginx/o/2025/03/24/16735419t1hdce8.jpg)
/nginx/o/2025/06/12/16916612t1haf5d.jpg)
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) rajas Lahemaale ebapärlikarpide kasvatusjaama. See võimaldab Põlula kalakasvandusel varasemast tõhusamalt aidata kaasa ebapärlikarbi populatsiooni taastamisele. Kalakasvandus alustas ebapärlikarbi kasvatamist juba 2020. aastal.
"Ebapärlikarbi populatsiooni päästmiseks oleks vaja noorkarpide kasvatamise mahtu mitmekordistada. Uus kasvatusjaam võimaldab meil kasutusele võtta erinevaid paljundamisviise ja suurendada kasvatatavate noorkarpide arvu 10 korda. Kui hetkel on kasvatamisel 4500 ühe- kuni viieaastast karpi, siis loodame, et viie aasta pärast on neid juba 40 000 – 50 000 ning osad neist vabastatud ka kodujõkke järgima oma looduslikku rada," rääkis RMK Põlula kalakasvatustalituse juht Kunnar Klaas.
Jões on probleemiks ebapärlikarbi noorjärkude ellujäämine, nii on karbijõe populatsioon muutunud üha vanemaks ja ilma kaasabita ähvardab selle väljasuremine. "Pärast kala lõpustelt vabanemist elavad noored ebapärlikarbid mitu aastat jõepõhja kruusakihti kaevunult, kus nad elupaiga mudastumise korral võivad jääda hapnikupuudusesse ja hukkuda. Sel põhjusel kasvatame noorkarpe jões ja kasvatusjaamas kuni kriitilisemate eluetappide möödumiseni," selgitas Klaas.
Eestis on ebapärlikarp alles vaid ühes Lahemaal asuvas jões ja selle ääres oli omakorda ainult kaks kohta, kus kasvatusjaama ehitamiseks tingimused sobisid. Kunnar Klaasi sõnul tuleb selle eest tänada maaomanikke, kes andsid nõusoleku oma valdusse jaam ehitada ning nõustusid sõlmima pikaajalise maakasutuslepingu.
Ebapärlikarp on Eesti kõige pikaealisem loom. Ta on aeglase kasvuga, saab suguküpseks 10–20-aastaselt ja võib elada üle saja aasta vanuseks. Eestis on leitud üle 130 aasta vanuseid ebapärlikarpe.