Mida soovib meie aju?

Kärt Devaney. Foto: Ain Liiva

Sattusin sel nädalal mitu korda raamatupoodi, ning ehkki raamatute edetabel pole mu jaoks alati esimene indikaator hea teose äratundmiseks, oli rõõm näha esikohal niivõrd tänuväärset teost, mis peaks olema kohustuslik vähemalt lastevanematele, veelgi parem aga, kui kõigile täiskasvanutele, kel mõne lapse elus roll. Aga kõige toredam – raamatul on palju pakkuda ka sihtgrupile endale.

Jaan Aru värskeim raamat "Osav aju" kõneleb lapse ajust, selle arengust ja arendamisest, ning rõhutab noortele lugejatele, et iga lapse ajul on supervõime – see on oskus õppida ja osavamaks saada. Supervõime avamiseks jagab ajuteadlane nippe ning kirjutab, mida iga laps oma aju kohta teada võiks: mis on õppimine, tähelepanu ja miks tuleb hästi magada. Samuti selgitab ta, kuidas nutiseadmetest mõelda ja mismoodi neid kasutada nii, et neist saaksid töövahendid aju jaoks, mitte tähelepanuröövlid.

Sirvisin poes raamatut ja noogutasin Arule kaasa. Loomulikult, oma väikese karu aruga saame kõik pihta, et meie ajule on nutiseadmest saadav pidev uus informatsioon nagu dopamiini kiirtee – see ongi ajule lihtsalt mõnus. Praegused täiskasvanud on sellele kiirteele lihtsalt pooleldi meelevaldselt sattunud, meil pole olnud ei teadmisi nutimaailma ajuohtudest ega oskusi selles navigeerida – kõik on tulnud käigu pealt. Võibolla see on üks olulisi põhjuseid, miks me üldiselt väga vähe mõtleme teadlikult, kuidas see päriselt meie õpivõimet, keskendumist ja võimekust mõjutab. Aru põhisõnum aga on, et aju saab alati arendada, ning see on toetav ja innustav. Loomulikult aidata teha paremaid valikuid oma laste jaoks, ent aidata ka endal õppida uuesti oma ajupotentsiaali kasutama.

Anu Välbale antud intervjuus ütleb Jaan Aru, et loeb ainult see, kas sa suudad ennast kätte võtta ja proovida harjutada, natuke vaeva näha – see ei käi lihtsalt, aga see töötab. Ta selgitab samas, et nutiseadmetega seotud käskude-keeldude asemel on tähtis teemale läheneda teise nurga alt – parem on lastele selgitada, milleks aju võimeline on ja et kui kasutame aju plastilisust, saame paremaks ükskõik milles: jalgpallis, kunstis, laulmises, loogikaülesannete lahendamises või ettevõtluses.

Nagu tuleks anda võimalus lastele kasvada ja areneda keskkonnas, mis toetab nende aju, tuleks sama võimalust pakkuda enesele. On ainult rõõm, et meil on võimalik seda teha targa kodumaise teadlase toel.