Oma koera-kassi steriliseerimine või kastreerimine on omanikule mugav lahendus, teisalt aga kindlasti vastutustundlik otsus. Kohitsetud loom on innaajal rahulik, ei too soovimatut pesakonda ega märgista territooriumi.
Lemmiklooma kohitsemine säästab looma ja omanikku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakveres ja Võsul vastu võttev loomaarst Viivo Võlu ütleb, et inimesed on endale lemmiklooma võttes muutunud üha teadlikumaks ja vastutustundlikumaks. Et ära hoida soovimatuid pesakondi ning vältida jooksuajast tingitud käitumist, on võimalik kasse ja koeri steriliseerida.
“Emased kassid võivad poegi tuua mitmel korral aastas. Nad ei planeeri oma tegevust, vaid käituvad instinktiivselt. Sage poegimine võib kassi organismi koormata. Ja kindlasti tekib mure sellega, mida teha kassipoegadega – uut kodu on neile raske leida. Kodune hukkamine on tänapäeval seadusega keelatud,” rääkis Rakvere loomakliiniku arst Kadri Relvik.
Relvik selgitas, et steriliseerimiseks on võimalik loomale anda hormoontablette, teha hormoonsüste või opereerida. “Põhimõtteliselt saab kassi ka lihtsalt toas või puuris kinni hoida, aga kes on seda proovinud, teab, missugune kõrvulukustav kaebamine innaajal lahti läheb,” lisas ta.
Loomaarstide sõnul tuleb innavastaseid tablette ostes korraga küll vähem raha välja käia kui operatsiooni eest, kuid väga sageli on tablettidel ka kõrvalmõjud. “Tablettide andmisega lükkame inda pidevalt edasi, mitte ei saavuta jäädavat tulemust. Hormoontabletid võivad pikaajalise kasutamise tagajärjel põhjustada piimanäärme kasvajaid, mädaemakat ja teisi terviseprobleeme. Tasub mainida, et kassi piimanäärme kasvajatest on umbes 90% halvaloomulised. Selliste haigusnähtude esinemisel on lõikus möödapääsmatu, aga paljudel juhtudel oleme juba põhjustanud kassi tervisele pöördumatud kahjustused. Üldiselt kehtivad nii kassile kui koerale samad printsiibid ja sarnased on ka tagajärjed. Selle kõige vältimiseks on looma steriliseerimine või kastreerimine parim lahendus ning seda on mõistlik teha tervele noorele loomale, vältimaks soovimata pesakondi ja hilisemaid terviseriske,” rääkis Relvik.
Ka Viivo Võlu soovitas looma opereerida noorena, kui kehakaal on veel väiksem, on ka operatsiooni hind soodsam. Operatsiooni võib ette võtta 7-8 kuu vanuses.
“Kõige hullem, mis saab juhtuda, on see, kui ravimi kõrvaltoimetest tingituna on vaja teha sama operatsioon juba väga haigele loomale, näiteks emakapõletiku puhul. Sel juhul on eelnev ravimite andmine olnud asjata, erakorraline lõikus on alati kallim kui tavaline, ja mis kõige hullem – tervis võib olla pöördumatult rikutud,” selgitas Valdeko Paavel loomade kiirabikliinikust.
Emase looma steriliseerimise käigus
eemaldatakse emakas ja munasarjad ning seoses suguhormoonide puudumisega kaovad kõik innatunnused ja loom ei tiinestu.
Isast looma kastreerides eemaldatakse munandid. Kastreeritud isased kassid ei märgista enam oma territooriumi uriiniga, kaotavad huvi emaste vastu ning ära jäävad pulmaskäigud. Isased koerad lõpetavad samuti pulmas käimise ning agressiivsed isendid muutuvad rahulikumaks.
“Sigimisvõimetu loom elab täpselt sama täisväärtuslikku ja õnnelikku elu kui teised,” kinnitas Kadri Relvik.
Neile, kelle õuele satuvad saba väristama või peenraid kraapima võõrad kassid, meenutas Viivo Võlu, et igas omavalitsuses kehtivad loomapidamise eeskirjad, mille kohaselt omanik siiski vastutab oma looma eest, kes igal pool vabalt ringi joosta ei tohi. “Meil on olemas loomade varjupaigad, kuhu saab teatada võõrast loomast, ja see üldiselt loomaomanikke ka distsiplineerib,” märkis Viivo Võlu.
Valdeko Paavel nimetas, et on olemas pihusteid, mis kasse peaksid peletama, kuid nende toime on osutunud ebapiisavaks. “Tuleb võtta aeda koer,” soovitas ta.