:format(webp)/nginx/o/2021/10/05/14115009t1h1a12.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/07/12/12355358t1h0290.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/20/16940984t1he94c.jpg)
Jooksusõprade seas oodatud 351-kilomeetrisel teatevõistlusel "Tipust Topini" osalenud Luik Triplets Team Rakvere jooksuseltskond tekitas paljude suurte jooksuklubide tiimides aukartust. Seda põhjusega. Põiki läbi Eesti kulgenud jooksudistantsil olid meie sportlased 140 tiimi seas pidevalt paremate seas.
Kuigi tegemist polnud võistlusega ja aega ei võetud, jälgisid kõik osalejad kaarti ning jooksjate liikumist. Rakvere jooksupunt liikus pidevalt paremate seas ja lõpetas kuuendana.
Kümneliikmelise tiimi muljeid jaganud jooksusõbrad Kersti Naarits ja Tristan Rehelem rääkisid, et jalad olid enne rajale minekut väga head.
/nginx/o/2025/06/20/16940985t1hc49a.jpg)
Rehelem asus võistlustulle esimesena ja jooksis 8,8 kilomeetrit. "Väga heas tempos – 4.29 oli kilomeetri aeg. Jõudsin esimesena vahetuse üle anda," meenutas jooksuentusiast ja tunnistas, et ilmselt jättis ta esimesse vahetusse endast liiga palju. Igal tiimi liikmel tuli läbida nimelt kolm vahetust.
Emotsioon oli üleval ning Rehelem ei suutnud ennast taltsutada. "See ei olnud küll võistlus, aga kui on Eesti parimad klubid kohal, siis tegelikult käis kogu aeg tabeli jälgimine," tunnistas ta.
Kolmandas vahetuses rajale asunud Kersti Naarits sai tunda kõva tuult ja joosta üles otsekui püstseinast. "Mägi oli sein, see oli korralik elamus," meenutas ta pingutust.
Naaritsa teine vahetus oli jällegi mõnus, jooksusõber sai teiste tiimide osalejatest mööda kihutada. "Öeldi, et seda me kartsimegi, et Luiged meid kinni püüavad," nentis ta.
Kahe väikebussiga rajal orienteerunud rakverlased kutsusid ühte oma võistkonda põrgulisteks, sest seal on ülikiired jooksjad.. "Põrgulised tegid nii hea jooksu, et me jõudsime kõige esimestena Väike-Maarjasse," kirjeldas Rehelem teatejooksu käiku.
Pika pingutuse puhul ei ole siiski kogu võistlus lust ja lillepidu.
"Saime tunda, kuidas keha hakkab vastu töötama. Kui on väsimus ja toitumisega probleeme," märkis Naarits. Kuigi kümneliikmelises grupis teadet edasi andes on igaühel aega vahepeal puhata, ei lase adrenaliin ega ärevus magama jääda.
Pikali said nii Naarits kui ka Rehelem kogu rohkem kui ööpäeva kestnud jooksu vältel olla umbes tunnike. "Ei tule und," tõdes Rehelem ja lisas, et isegi toit ei läinud alla. "Emotsioon on laes," tõi Naarits esile peamise põhjuse.
Tartu ülikooli spordihoone ees pandi küll matid õue maha, aga melust ei taha ju keegi ilma jääda. Nii ei tulnudki magamisest midagi välja.
/nginx/o/2025/06/20/16940986t1hf133.jpg)
Viimases vahetuses oli sportlaste jalgades raskus. "Jalad lihtsalt ei tõusnud, tossudest oli kahju. Need lohisesid mööda asfalti," meenutas Naarits enda pingutuse viimast vahetust.
"Aga see oli hästi äge kogemus," tõi Rehelem vastukaaluks esile. Ilmaga vedas ning läbi ilusate Eesti paikade oli tore joosta.
Rakverlased elasid enda tiimi liikmetele lärmakalt kaasa ning lehvitasid tee ääres oma suure lipuga. "Meil oli väga äge tiim," kiitis Naarits. "Mõtlesime ise laule välja," jätkas Rehelem.
Rajal meeldis mõlemale spordientusiastile kaaslaste viisakus ja tugi. Ka teiste tiimide liikmed pakkusid üksteisele juua ja olid abiks.
Üle 27 tunni kestnud ühine pingutus paneb proovile ka meeskonnatöö. "Kuidas sa käitud, kui oled üleväsinud ja näljane?" viskas Naarits küsimuse õhku. Lühikese süütenööri puhul võib iga väike asi häirivaks osutuda.
Naarits ja Rehelem rääkisid, et mõlemad jooksevad nädalas keskmiselt 45–50 kilomeetrit. "60 on siis, kui hulluseid teeme," sõnas Naarits.
Kindlasti soovivad jooksuentusiastid kõnealusel ettevõtmisel ka järgmisel aastal osaleda.
/nginx/o/2025/06/20/16940987t1h0bab.jpg)