/nginx/o/2025/06/21/16942195t1hcf79.jpg)
Suvi Eestis on alanud. Hommikul kell 5.42 vahetus kevad suve vastu.
Tööinimestel on käes pikk puhkepaus, sest nädalalõpp kulgeb sujuvalt võidupühasse ja selle järel tuleb teadagi jaanipäev, paljudele suve oodatuim püha, mille nimi tuleb kirikukalendrist: ristiusu pühaku Johannese nimest.
Nõnda on jaanipäeval kõigele lisaks üks väärtus veel: Johannesed, Juhanid, Jaanid, Jaanused ja rohked muud sarnast nime kandvad inimesed võivad päeva ka justkui omaks pidada.
Ehkki eestlastel on aastas teinegi igatsetud püha, jõulud, on jaanipäev neist traditsioonide poolest palju rikkam. Kindlal kohal on muistseist aegadest peale jaanitule tegemine, kuigi selle tähendus on ajas muutunud ja tänapäevaks kahanenud peamiselt lihtsalt tuletegemise rõõmule. Algselt oli sel aga hoopis sügavam mõte: püüd tule puhastava toime abil vabaneda kõigest halvast, eeskätt kurjadest üleloomulikest jõududest. Ka on olnud oluline lõkke kõrgus: tuli pidi olema pilgupüüdjaks kaugemalt vaatajaile ning omama külgetõmbejõudu. Usuti, et jaanitule valgus mõjub õnnestavalt ümberkaudsetele nurmedele, sinnani, kuhu ta jõuab paista. Lisaks peeti mitmel pool meeles kõndida kolm korda päri- ja kolm korda vastupäeva ümber lõkke, sest niisugune rituaal kindlustanud õnneliku aasta.
Väga sageli on aegade vältel süüdatud jaanituli paigas, mille lähedal on kiikesid. Mis osa kiikumisel jaaniööl õigupoolest olnud on, pole kuigi täpselt teada, kuid arvatakse, et liikumisel läbi õhu oli puhastav toime.
/nginx/o/2025/06/21/16942196t1ha718.png)
Peokorraldajad võtavad nüüdki külajaanitulel tihti ette võistlusi, köievedu on neist ehk levinuim, ja seegi komme, et jaanitule ääres jõus mõõtu võeti, on väga vana. Peale köieveo katsusid vanad eestlased jaaniõhtul rammu ka maadlemises ning näidati osavust ja nobedust kotijooksus.
Ennustatud on jaaniajal alati, seda on kippunud tegema ikka pigem noored naised. Ehkki nüüd sellega vaevalt eriti keegi tegeleb, tasub siiski teada, et nurmedelt, metsast ja aasadelt korjatud seitse eri liiki lille peaks meheleminekut igatsev neiu köitma kimpu ja seadma selle padja alla: unes võivat ta näha oma tulevast. Võimalus tulevast abikaasat näha olevat ka siis, kui jaanilaupäeva ööl täpselt kell 12 valada klaasi vett, võtta siis üks abielusõrmus ning põrnitseda läbi selle klaasi põhja. Vaadata tuleb kaua, täpselt tund. Kell üks võib klaasi põhjas näha oma tulevase abikaasa nägu.
Kes jaksab öö läbi ärkvel olla, sel tasuks proovida vana võtet, jaanikastes kukerpalli visata. See pidavat hoidma ära seljahaigused.