Haljala gümnaasiumil, Virumaa vanimal koolil, täitub peagi 325 aastat hariduse andmise algusest.
Virumaa vanim kool valmistub sünnipäevaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sünnipäevameeleolu varjutab aga haamrina pea kohal kõlkuv koolireform, mis Haljala gümnaasiumist põhikooli teha ähvardab.
Mõtteid minevikust, olevikust ja tulevikust heietasid kooli vilistlased ning praegugi Haljala valla ja kooliga seotud ajalooõpetaja Egon Mets, vallavolikogu esimees Margus Punane, noortekeskuse juhataja Greete Toming ning üliõpilane ja vilistlaspeo üks korraldajaist Reivo Maasik.
Margus Punane meenutas, et kui tema 1987. aastal Haljala kooli lõpetas, polnud koolimaja uus kollast värvi osa veel valminud, kuid ehitustööd juba käisid. Aasta hiljem lõpetanud Egon Mets rääkis, et võimla ehitusse said panustada õpilased ja kohalikud elanikud ka ise, vedades kohale liiva ja kive.
Märksa hiljem õppinud Greete Toming ja Reivo Maasik on kooli lõpetanud terviklikus koolikompleksis. “2005. avati kooli staadion, aga mina lõpetasin 2007., seega oli kõik juba olemas,” sõnas praegune noortekeskuse juht.
Küsimusele, milliseid emotsioone tekitab kooliperele ja vilistlastele koolireform, vastasid praktiliselt kõik, et reformi põhjused on mõistetavad, aga südamelähedasest koolist ei tahaks siiski loobuda. Egon Mets tõdes, et tema praeguse õpetaja ja endise õpilasena on lõhestunud, sest oma kooli patrioodina tahaks ta näha ülestöötatud gümnaasiumi püsimist, samas on ta üsna kindel, et reformi tõttu tuleb ka temal koormuse vähenemisel teist töökohta otsima hakata.
Vallavolikogu esimeest paneb koolireform muretsema aga just kohaliku kogukonna elu ja arengu pärast, kuna tema sõnul on Haljala hetkel küll atraktiivne ja taristu poole pealt arenev, siis gümnaasiumi kadumine võib seda olukorda muuta.
Seda, kas gümnaasiumi ähvardav sulgemisoht ka laupäevasele peole varju heidab, ükski vilistlastest ei arva ning loodetakse, et inimesed tulevad peole ikka sünnipäeva, mitte matuseid pidama.
Haljala kooli omanäolisuse olulisimaks osaks peavad kõik kahtlemata väikese maakooli kodusust ja maalähedust. Reivo Maasiku arvates on sellisesse kooli tulles alati seltskond see, kes tuju ja kooliskäimise heaks teeb. Sama meelt olid teisedki, öeldes, et Haljala koolis saavad omavahel läbi ka põhikooli ning gümnaasiumiõpilased, tüdrukud ja poisid.
Kooli sünnipäeva tähistatakse Haljalas pidulikult saabuval laupäeval. Pärastlõunal saavad kõik huvilised külastada koolimaja, peo teine pool toimub rahvamajas.