Kiiremini saab abi raskemas seisus patsient

Aile Kaasik näitab numbriaparaati, mille väljastatud järjekorranumbri alusel võtab vastu triaažiõde. Foto: Meelis Meilbaum

Erakorralise meditsiini osa­konna ukse taga tuleb sageli pikalt oodata. Osakonna juha­taja Aile Kaasiku sõnul pannakse patsiendid nende tervislikust seisundist läh­tudes järjekorda.

Rakvere haigla erakorralise me­ditsiini osakonna juhataja Aile Kaasik ütles, et inimesed ei tea seda, kuidas osakonnas töö käib, mistõttu tekib ka nuri­nat. Süsteem töötab aga üht­moodi kogu Eestis ning lähtub triaažist ehk abi vajavad pat­siendid pannakse vastavalt nen­de tervislikule seisundile jär­jekorda.

“Eesruumis on numbriaparaat, iga osakonda saabuja võtab numbri. Aga me ei võta haigeid vastu kunagi saabumise järjekorras. Teenindame vastavalt nende tervisliku seisundi raskusele või eluohtlikkusele,” selgitas Kaasik.

Numbrijärjekorra alusel tegeleb patsientidega triaažiõde, kes hindab abivajaja tervislikku seisundit. Vastavalt sellele, kui suur on oht inimese elule, määrab triaažiõde patsiendi kategooria: kas punane, oranž, kollane või roheline.

Punase kategooria saavad need patsiendid, kelle elu on tõsiselt ohus – nendega peab tegelema esimestel sekunditel peale erakorralise meditsiini osakonda saabumist. Oranžid on need, kes on väga raskes seisus, aga seisund on hetkel veel stabiilne – nendega peab tegelema hakkama esimese 20 minuti jooksul.

Kollased on patsiendid, kes saabuvad olmetraumadega: nihestused, nikastused, luumurrud – nende ooteaeg on kuni tund. Roheliseks hinnatakse mitteeluohtlikud juhtumid – nende patsientide ooteaeg on 180 minutit kuni kolm tundi.

Aile Kaasik ütles, et niisugune ajaintervallide süsteem kehtib kogu maailmas. “Inimese jaoks on just tema probleem ülitähtis, aga meil on personali hulk kogu aeg sama suur. Sellepärast peame panema patsiendid vastuvõtu järjekorda. Et kõik saaksid teenindatud ja et kellegi tervis ei kahjustuks,” põhjendas juhataja.

Samas meenutas Kaasik juhtumit, kui osakonda tuli inimene, kellel oli Rakvere linnas üht-teist ajada ning ta otsustas muu hulgas ka erakorralise meditsiini osakonnast läbi astuda, sest polnud ammu arsti juures käinud.

“Me võtame alati kõik vastu, aga ootama peab,” märkis Kaasik, kuid lisas, et aeg-ajalt tundub patsientidele ikkagi, et nad peavad liiga kaua ootama.

Ooteaega võib pikendada see, kui on juhtunud näiteks autoõnnetus ja osakonda saabub kiirabi raskes seisus patsiendiga, sest siis tegeleb praktiliselt kogu personal temaga. Kuid ka kiirabiga tulnud patsiendid läbivad triaaži. “Inimestel on eksiarusaam, et kui ta tuuakse kiirabiautoga, saab kohe sisse,” kummutas Kaasik valearusaama.