Kirjandus on üks oluline kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kui tekst lugejat puudutab, talle korda läheb, siis on autori eesmärk kuhjaga täidetud.
Juhtkiri: Raamat kujundab meid
17. veebruar 2009, 08:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Müügitabelite või raamatukogulaenutuste tipus olevad teosed ei pruugi alati olla head ja ajatud. Pigem kipub tegemist olema ajaviitekirjandusega, millest inimesed hallis arigpäevas ja karmis olelusvõitluses lihtsat meelelahutust otsivad, kuid eks ole ka seda vaja. Tõsiste, asjalike ja sügavate raamatute kõrvale.
Tõeliselt suured raamatud sageli hittideks ei saa ja nende autorgi ei pruugi alati tunnustust pälvida. 2008 oli sisukate raamatute rohke aasta. Eks tulevik näitab, millised neist ajaproovile vastu peavad ja millised riiulitele tolmuma jäetakse.
Väga paljud meist armastavad lugeda elulugusid, millest kasvab välja või mille taustaks on suurem üldistus.
Üks selline on värskelt Virumaa kirjandusauhinna pälvinud Merle Karusoo "Kui ruumid on täis. Eesti rahva elulood teatritekstides 1982-2005".
Väärt raamatute lugemine aitab avardada silmaringi, kujundada mõttemaailma ja arendada mõtlemisvõimet.
Lisaks uutele teadmistele, lugemismõnule, hingelisele puudutusele tärkab lugejas endas loovus, saabub mõne tõe äratundmine või soov edasi mõelda. Selle asemel et õhtuti tundide viisi televiisorit vaadata, tasub lugeda kas või mõnikümmend lehekülge head raamatut.
Kahtlemata areneb ka paremini see laps, kellele maast madalast raamatuid ette loetakse, kui see, kellele lapsehoidjaks on teler või arvuti. Ning õhtul lapsele muinasjuttu ette lugedes avastab see ettelugejagi enda jaoks mõne ammu ununenud toreda mõtte.
Sest nii nagu inimest mõjutavad ta sõbrad ja keskkond, kujundavad teda ka mõttemallid, mille üheks vahendajaks on raamatud. Seepärast valigem endale väärt mõjutajad.