iDeal kampaania

Hepatiiti nakatuda on tõesti imelihtne

Kraanivesi.

FOTO: AFP / Scanpix

Viirushepatiit A levib praegu hoogsalt nii Lätis kui Tšehhis. Lätis on alates käesoleva aasta algusest juba ligi 1200 haigestunut. Kuna haiguskolle on meile nii lähedal, on käes aeg ka Eestis hepatiiti taas tõsisemalt suhtuma hakata.


Hepatiiti nakatuda on imelihtne. Teame seda omast käest. 1993. aastal oli suur viirushepatiit A puhang Sõmerul. Kuu aja jooksul haigestus 413 Sõmeru elanikku ja lisaks 132 teistest asulatest (põhiliselt Rakverest) pärit inimest, kes olid Sõmerul viibinud.

Nakatumine toimus joogiveega ühisveevarustuse kaudu, mistõttu oli ka haigestumine väga massiline. Haiguskoldeid tekkis 46 elamus ja 243 korteris.
Nägime, kui raskelt põetava viirusega on tegu.

Esimestena haigestunutel tekkis haiguse alguses kõrge palavik, mis kestis viis-kuus päeva. Lisaks vaevasid neid tugevad lihas- ja liigesvalud, hiljem tekkisid ka naha ja limaskestade kollasus, seedetrakti vaevused ja tohutu väsimus. Väga ägedate haigusjuhtude puhul olid maksa fermentide laborinäidud tõusnud isegi 50 korda üle normi.

Hiljem haiguspuhangut analüüsides selgus, et peaaegu pooltel kulges haigus ilma kollasuseta või vähese kollasusega, mistõttu oli haigust üsna raske ära tunda.

Nakatunud võivad liikuda meie seas ringi ja levitada endalegi teadmata üliohtlikku nakkust.

Tähelepanu hügieenile
Viirushepatiit A on küll õnneks iseparanev haigus, kuid on teada ka surmaga lõppenud juhte. Lisaks muudab haiguse kardetavaks asjaolu, et isegi kergema hepatiidi järgselt püsivad patsientidel vae­vused veel aastaid pärast haiguse läbipõdemist.

A-hepatiiti nakatumise vältimiseks on väga tähtis isiklik hügieen, seda eriti välisreisidel. Tuleb keskmisest sagedamini käsi pesta, võimalusel lausa desinfitseerida. Joogiks ja hammaste pesuks tuleks tarvitada vaid pudelivett ja mitte juua jääkuubikutega jooke. Minu praktikas on olnud mitu juhtumit, kui raske soolenakkus on saadud just lõunamaareisil jääkuubikute tarvitamisest.

Parim viis nakatumise vältimiseks on kindlasti vaktsineerimine. Vaktsineerida tuleks vähemalt neli nädalat enne reisile minekut. Olukorras, kus puhang levib aga siinsamas, meie naaberriigis Lätis, on soovitatav vaktsineerida ka siis, kui kauget puhkusereisi ei plaanita.

Tervisekaitseinspektsiooni spetsialistide väitel on praegu ka Eestis soodne pind haiguse levikuks olemas.

Abi vaktsiinist
Väga lihtne on nakatuda ka B-hepatiiti. Nakkus levib põhiliselt kehavedelike ja seksuaalkontaktide kaudu. Kuna haigusesse nakatumiseks piisab väga väikesest (silmaga nähtamatust) kogusest verest, võib viirus meid ohustada samuti kehavedelikega saastunud esemete kaudu, nagu näiteks raseeraparaat või pintsetid. Samuti võib haiguse saada kosmeetilistel protseduuridel kas või ilusalongist, kui vahendeid korralikult ei desinfitseerita.

B-hepatiidiga kaasnev maksapõletik võib olla väga tõsiste tagajärgedega. B-hepatiidi viirus võib põhjustada kroonilist haigust, mis võib mitme aasta pärast areneda maksatsirroosiks või -vähiks. Nimetatud haigustesse sureb umbes miljon inimest aastas.

Kuidas haigust ära tunda? Haigusel on pikk peiteaeg: kolm nädalat kuni kolm kuud või veelgi enam. Seetõttu võtab kaua aega, enne kui A- või B-hepatiidi viirusega nakatumise nähte on märgata. Tüüpilised ägeda haiguse sümptomid on kollane nahk, väsimus, kõhuvalu, iiveldus.
Terveks saamiseni võib minna mitu kuud.

Praegu vaktsineeritakse B-hepatiidi viiruse vastu riiklikult kõik vastsündinud ja juba kümmekond aastat on vaktsineeritud 12-13aastaseid noori koolis. Kõigil täiskasvanutel on võimalik omal kulul end perearsti juures vaktsineerida ning soovitan seda kindlasti teha, hoolimata sellest, kas plaanitakse reisile minna või mitte.

Kuigi saab eraldi vaktsineerida nii A- kui B-viiruse vastu, on tänaseks Eestis saadaval ka kombineeritud vaktsiin, mis annab eluaegse immuunsuse kahe viiruse vastu korraga.

Hepatiit on raske haigus, millesse tasub suhtuda täie tõsidusega, sest nakatumine on tõesti imelihtne.

Tagasi üles