Virumaa kirjandusauhinna žürii langetas eile raske, kuid üksmeelse otsuse tõsta laureaadiseisusse Merle Karusoo "Kui ruumid on täis. Eesti rahva elulood teatritekstides 1982-2005".
Virumaa auhindas elulugusid teatritekstides
17. veebruar 2009, 09:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merle Karusoo "Kui ruumid on täis" hinnati kui ehedat ja jõulist, suure ajaloolise ja emotsionaalse väärtusega teost, elu ausat peegeldust, kus kommentaarid lisavad lavatekstidele üldistust, laiendavad mõtte- ja tähendusdimensioone.
Merle Karusoo teatritekstid on inimesi puudutanud lavastustena ning raamatuna on eesti elulood taas tulnud eesti inimeste juurde, et pakkuda mõtte- ja tundeainet.
"Mulle meeldib, et siin on jäetud intervjuud alles, kuid pole kasutatud inimeste nimesid - ja seda rohkem on tema järeldused hinnatavad," ütles Virumaa kirjandusauhinna asutajaliige Ilme Post.
Sonda raamatukogu juhataja Anne Valdru edastas žüriile omakandi lugejate arvamusi: lugejad leidsid raamatust palju äratundmist enda ja oma pere ja suguvõsa ning eestlaste iseloomu kohta, üldistust isikliku kaudu, märgiti, et see õpetab meid ennast rahvana mõistma ja seeläbi ellu jääma.
Rakvere reaalgümnaasiumi emakeeleõpetaja Riina Rohtungi sõnul ei jää "Kui ruumid on täis" pelgalt elulugude edasiandjaks, vaid sealt kasvab välja suurem üldistus ning sellel on olemas kirjanduslik ja ajalooline väärtus.
Paks kiht elulugu
Lääne-Virumaa keskraamatukogu laste- ja noorteosakonna juhataja Reet Tombandi sõnul ei kuulu "Kui ruumid on täis" väga kergesti loetavate teoste kilda, kuid lavastustena on tekstid tuttavad enamatele inimestele kui mõnigi uudisromaan või elulooteos. "Minu meelest on see üks vägev teos. Siin on igal lugejal võimalik leida just temale kõnekas osa või kõnekad mälestused," arvas Tomband.
Märgiti, et Virumaaga seovad teost nii Rakvere teatris lavastatud "Misjonärid" kui virulased, kes on usaldanud oma eluloo Merle Karusoo kätesse.
Auhinnakomisjoni esimees Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juht Toomas Väinaste ütles, et tema kui mitmendat põlve Roela-kandi mees tundis raamatus ära kohalikud inimesed. "Selles raamatus on ajalooline mõte sees, et noored saaksid lugeda ja näeksid, mis juhtus ja millest mõtlesid kunagised noored," lausus Väinaste.
Ilme Post juhtis hindajate tähelepanu tõigale, et 2008 oli Eesti vabariigi 90. sünnipäeva aasta ning Karusoo teoses on "eestlaste elulugu nii paksu kihina sees, et seda enam müts maha selle ees".
Lõppvooru jäid Merle Karusoo teose kõrval kaalumiseks Mari Tarandi "Ajapildi sees" ja Lauri Vaska "Neljakümnenda must suvi ja sealt edasi".
Tarandi raamat pälvis kiidusõnu kui kultuurilugu sooja, pieteeditundeliselt avameelse ja kaunis emakeeles kirjutatud pildiga rikastanud teos eestlastele olulise luuletaja lapsepõlvest ja noorukieast, Lauri Vaska raamatu väärtuseks peeti sinna tajutavalt sisse kirjutatud hirmu ja elutahet, mis juhtisid eestlasi põgenema. "Hingeliselt tunnetad seda," sõnas Post.
Pretsedendist dilemmani
Riina Rohtung märkis, et kuna sel aastal on valikus nii tugevad teosed, tuleb hindajail eneses lahendada raske dilemma. Hääletus näitas, et valik - Merle Karusoo - osutus üksmeelseks.
Vastne laureaat Merle Karusoo lausus, et Virumaa kirjandusauhind on talle väga oluline. "Mul on selle üle väga hea meel. See on suur au. See on väga väärikas seltskond, kuhu ma satun," sõnas ta. "Virumaalt pärit inimesi on mitmes näitemängus," kinnitas laureaat teose seotust Virumaaga.
Mari Tarandi raamatut hindas Karusoo äärmiselt oluliseks teoseks, millega ei tahaks konkureerida: "Need ei ole üldse võrreldavad. Aga sinna ei saa midagi parata, ja samas on ka tore, kui ühel aastal ilmuvad sellised raamatud."
Sel aastal sündis pretsedent, et Virumaa kirjandusauhinna kandidaatide hulka lisati lugeja soovil Mihkel Raua "Musta pori näkku". Žürii leidis, et teos on kindlustanud endale rahva armastuse, kuid lõppvalikusse see ei jõudnud.
Merle Karusoo kohtub lugejatega Rakveres 11. märtsil kell 17.
INFO
• Virumaa kirjandusauhind asutati 1989. aastal Virumaa Fondi nõukogu poolt.
• 1998. aastast korraldavad selle väljaandmist Lääne- ja Ida-Viru omavalitsuste liidud. Auhinna suurus on 15 000 krooni.