Täna lõppev õhutõrjepatarei reservõppekogunemine tõestas, et reservi põhimõttel üles ehitatud riigikaitsemudel on tõhus - ajateenistuses omandatud oskused ei kao kuskile.
Reservõppekogunemisele tuldi ka kipsis käega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Nende võitlejatega võib sõtta minna iga kell," hindas reservväelaste oskusi ja tahet õppekogunemist korraldanud õhutõrjepataljoni ülem major Mati Tikerpuu.
Ka maaväeülem kolonel Urmas Roosimägi jäi õppustest osavõtjatega rahule.
"Mulle imponeerib nende kõrge motivatsioon, kohe on näha, et ajateenistuses käinud poisikesed on ära kadunud ning siia on tulnud mehed," ütles Roosimägi.
Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots tõi õhutõrjujate kõrget kaitsetahet aga kõigile reservväelastele eeskujuks. "Reservõppekogunemisest ei jäänud kõrvale isegi need sõdurid, kellel oleks olnud piisavalt vabandusi ja põhjendusi mitte kohale tulla."
Kipsis käsi ei sega
Reamees Elmo Luup oli üks nendest, kel polnud mõtteski piisavat vabandust mitte kohale tulla ära kasutada - esimese kahurirühma tulejuht reamees Luup tuli õppustele kipsis käega.
"Murdsin reedel käeluu ära, nii et pühapäeval tulin Tapale juba kipsis. Aga soov vanu kamraade näha oli nii suur, et suutsin vastuvõtupunktis inimesi veenda, et nad lubaksid mul oma meestega teadmisi meelde tuletada," rääkis Luup ja lisas, et kuigi tema ajateenistus lõppes 2005. aastal, tekkis kasarmusse tulles kohe kodune tunne. Ka õppusega jäi mees rahule.
"Kuigi vaenlasega võinuks rohkem ninapidi koos olla ja paugutada."
Nelja aasta pärast tagasi
2. veebruarist 17. veebruarini vältavale õppekogunemisele tuli kohale kogu vajalik õhutõrjeüksuse koosseis ning veel enamgi reservsõdureid.
Küsimusele, millest tuleneb nii suur osavõtt, vastas major Tikerpuu: "Aeg on mööda läinud, mehed teavad, et neid ootab ees kolm asja: kontsentreeritud väljaõpe, võimalus vanu kaaslasi näha ja kindlasti ka õhutõrjekahurist tulistada. See toobki nad kohale."
Mis puudutab meeste sõdurioskusi, siis ka siin pole midagi meelest läinud.
"Laskmised läksid väga hästi ja on näha, et omal ajal ajateenistuses treenitu on meestel veel lihastes olemas ning õpitu tuleb väga kiiresti meelde," ütles major Tikerpuu. "Paljud mehed on minu käest juba küsinud, millal neid jälle õppekogunemisele kutsutakse."
Maaväe ülem kolonel Roosimägi ütles reservõppekogunemist kokku võttes: "Me saime järjekordse kinnituse sellele, et metoodika, mille järgi me ajateenijaid välja õpetame, on õige - nelja aastaga pole nende teadmised ära kadunud."
Õppekogunemise eesmärk on meelde tuletada ajateenistuses omandatu ja harjutada reservväelaste tegutsemist oma üksuse koosseisus.
Tänavu kutsutakse kaitseväe ja kaitseliidu erinevatele õppekogunemistele ligi neli tuhat reservväelast. Arvuliselt suurima õppekogunemise korraldab juunis Lõuna kaitseringkond, kui tuhatkond reservväelast harjutavad jalaväepataljoni koosseisus.