Aastaga on puitmajatootjate liitu kuuluvate ettevõtete kogukäive kasvanud pea neljandiku võrra, kuid jätkuv tarbijate ebakindlus Euroopas ning majadele esitatavad energiatõhususe nõuded teevad puitmajavalmistajad murelikuks.
Puitmajatootjad on nii optimistlikud kui ka murelikud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Puitmajaliidu liikme Rakvere Metsamajandi juhatuse esimehe Andres Alametsa sõnul nemad läbi roosade prillide lähitulevikku ei vaata, pigem on märksõnaks mõõdukas optimism: võlakriis Euroopas pole läbi, samas on Põhja-Ameerikast ning Aasiast leitud uusi kliente.
“Olukord Euroopas pole rõõmustav. Eratarbijad on ettevaatlikud, majaehituse plaane lükatakse edasi, ollakse äraootaval seisukohal. Meie põhiturul Prantsusmaal oodatakse pikisilmi presidendivalimisi, loodetakse, et uus president aitab tuua uusi tuuli,” rääkis Andres Alamets.
“Suuruselt teine turg Saksamaa on olnud stabiilne, seal tunneme end võrdlemisi kindlalt, kuigi ajalooliselt on meie ekspordikogused sinna ka suuremad olnud,” lisas ta.
Rakvere Metsamajandi üheks fookuseks on Aasia turg, ennekõike Jaapan.
Praegu moodustab saareriigi turuosa viis protsenti ettevõtte käibest, eesmärk on jõuda 20 protsendini.
Huvi firma toodangu vastu on tuntud ka Hiinas, kuid Alametsa sõnul on sealne turg hoomamatu-tundmatu ning siiani pole suurriigis majandustehinguteni veel jõutud. Küll aga on ettevõtte jaoks avanenud uks Kanada turule, kus firma loodab järgneva paari aasta jooksul tugevalt kanda kinnitada.
70 töötajaga Rakvere Metsamajandi käive oli eelmisel aastal ligi kolm miljonit eurot, samasuguse käibeni loodetakse jõuda ka tänavu.
“Majade müük on sarnane jäätise müügiga: talvel pole inimestel isu ei jäätise ega maja järele. Iga-aastane hooajaline langus hakkas eelmisel aastal tunduvalt varem kui tavaliselt ning olime sunnitud seetõttu ka paar inimest koondama. Tänavu on olukord nõnda palju parem, et oleme need inimesed tagasi võtnud,” kõneles Andres Alamets.
Teise Eesti Puitmajaliitu kuuluva Lääne-Virumaa ettevõtte, Tudus käsitööna palkmaju valmistava Tender Ehitus OÜ tegevjuhi Signe Roosti sõnul suretavad palkmajade ehitust välja Euroopa Liidu kehtestatud karmid energiatõhususe nõuded.
“Kui maja ei vasta teatud energiatõhususe standardile, siis ei anta aastaringseks elamiseks elamu kasutusluba. Palkmajade puhul tähendab see lisasoojustamist. Seni on meil Soomes olnud kaks juhtumit, kus maja on tulnud üle soojustada. See muudab käsitsi tehtud traditsioonilise palkmaja ehitamise küsitavaks. Norra riik lubab erisusi ning väärtustab traditsioonilisi ehitusviise, Soome ning Euroopa Liit tervikuna mitte,” rääkis Roost.
Peamiselt Norra ja Soome turule eksportiv Tender Ehitus jõudis 2010. aastal ligi 70 000eurosesse kasumisse, eelmisel aastal jäädi aga ligikaudu 30 000 euroga kahjumisse.
Tänavu loodab ettevõte jõuda plusspoolele.
Praegu on kaheksateistkümne töötajaga ettevõttel nelja kuu jagu tellimusi ees.
Mis aasta teises pooles juhtuma hakkab, tegevjuht Signe Roost täpsemalt prognoosida ei osanud.
Kommentaar
Mahud on jõudnud tagasi buumiaegsele tasemele
2011. aastat võib puitmajatootjate jaoks tervikuna nimetada kasvuaastaks, mil sektori kui terviku käive on taastunud pea kriisieelsel tasemel. Küll võis aasta lõpus täheldada mõningast kasvu pidurdumist, kui turud muutusid üldiste negatiivsete makromajanduslike meeleolude kontekstis taas ettevaatlikumaks. Sektori kogukasv võrrelduna 2010. aastaga jäi 25 protsendi juurde.
Puitmajaliidu liikmed tervikuna liikusid sarnases rütmis sektori kui terviku arengutega. Ettevõtted on loomulikult kõik erinevad ning sellest on tingitud ka teatud erisused: mõned ettevõtted on kosunud kiiremini ja on kasvanud ka sektori keskmisest kiiremini, teistel võtab kosumine rohkem aega. Üldise märksõnana võib välja tuua suuremat keskendumist nn uutele turgudele, hajutamaks äririske, mis tekivad keskendumisest vaid ühele-kahele turule. Liidu ettevõtted on aga küllalt palju tegelenud tootearendusega ning värvatud on ka uusi töötajaid – seda selleks, et olla valmis veel täiendavaks kasvuks käesoleval aastal ja tulevikuski.
Ekspordi sihtriike on tulnud juurde. Eksport on rohkemate riikide vahel enam hajutatud. Ehk kui 2007. aastal moodustas eksport Norrasse koguekspordist pea 40 protsenti, siis 2011. aastal läks Norrasse 30 protsenti eksporttoodangust. Teised turud, nagu Saksamaa, Prantsusmaa, Taani, Suurbritannia, on omandamas suuremat osakaalu ettevõtete ekspordikäibes. Tervikuna on eksport kasvanud küllalt kiirelt: 2010. aastal 30 protsenti ning eelmisel 24 protsenti.
Elari Kivisoo
Eesti Puitmajaliit juhatuse aseesimees