Juhtkiri: eksamipalavik

Eksam. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ansambli Fix repertuaari kuuluv lugu kirjeldab väga ilmekalt eksamipalaviku sümptomeid:

“Äkki kell heliseb – läbi südamest lööb. / Kurgulaes kuivand keel viimse mõistuse sööb. / Jalad nõrgad on all – kohkun toapeegli ees. / Kell kui kaheksa saab – olen kadunud mees.

Eks neid tundeid on ilmselt igaüks meist elu jooksul erinevaid eksameid tehes tundnud.

Ja alati teeb meele mõruks ka asjaolu, et eksamiperiood on just kevadel ja suve alguses, kui on ilusad ilmad ning soov teha kõike muud, kui koolitarkust pähe tuupida.

“Ja kui seni oled võib-olla armastanud, kus võimalik, ka luuslanki lasta, siis nüüd tasub sul küll mobiliseerida kogu tahtejõud oma tuleviku nimel,” jagab soovitusi haridus- ja teadusministeeriumi koduleht, kus on üleval kaheksa punkti, kuidas efektiivselt õppida. Ministeerium soovitab koostada õppimist arvestava päevakava, kujundada välja oma keskendumist soodustava õppimise rituaali ja enne konkreetset õppetükki püstitada endale eesmärk.

Eks ta õige ole, aga enamasti kujuneb ikka nii, et läheb enne eksamit rabelemiseks ning päev või paar jääb puudu.

Igasugused eksamiperioodid on elu ebamugav paratamatus, millega tuleb leppida ja mis tuleb püüda võimalikult valutult üle elada. Gümnasist mõtleb naerdes tagasi põhikooli lõpueksamitele, üliõpilane meenutab muigega, kuidas sai gümnaasiumi riigieksamite pärast hinge vaevatud.

Ometi on kogu ülejäänud elu seisukohalt igasuguseid eksameid ehk liiga tähtsaks peetud, pealegi inimeseks olemisele need tegelikult kaasa ei aita. Lihtsalt näitavad, millises etapis me antud eluhetkel oleme ja millised on meie teadmised.

Kuid kõik möödub, nii ka eksamid – oma tervist ja närve nende pärast tuksi keerata ei ole kindlasti mõtet. Õppida tasub mõõdukalt, puhata ja süüa ajutegevuse ergutamiseks šokolaadi.

Virumaa Teataja soovib kõigile abiturientidele edu nii kooli lõpetamiseks eksamite tegemisel kui järgnevate sammude astumisel.